X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eleringi juht: mõistlik elektri hind on osa varustuskindlusest

Foto: Priit Mürk/ERR

Eleringile on ette heidetud, et varustuskindlustust käsitletakse liiga kitsalt ega vaadata seda hinna kontekstis, kuid see pole tõsi – taskukohasus on üks varustuskindluse osa, ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Kilk rääkis Eleringi elektrivarustuse aruande tutvustusel, et Eestil, Lätil ja Leedul on ambitsioonikad taastuvenergiaplaanid: installeeritud võimsuste ja teiste ressursside tase ületab mitmekordselt tiputarbimise, juhitavate võimsuste osakaal väheneb, kuid nende olulisus reservide ja tiputarbimise katmiseks suureneb.

"Peame üritama hinnata, kas sellises seisus on meil varustuskindlusega kõik hästi või mitte," rääkis ta. "Meile on võib-olla natuke ette heidetud, et vaatame varustuskindlust liiga kitsalt, et me ei vaata seda hinna kontekstis, aga vastupidi: tegelikult on meie eesmärk tagada varustuskindlust mõistliku hinnaga."

Mõistlik hind peaks Eleringi arusaama järgi tulema kombinatsioonist, kus meil on piisavalt palju kohalikke ja soodsaid elektritootmisvõimekusi, kes neil tundidel, kui on tuult ja päikest, soodsalt elektrit toodavad. Nendeks tundideks, kus aga tuult ja päikest ei ole, peaks võrk olema ehitatud piisavalt tugevaks, et elektrit naabrite juurest importida, juhul kui neil on parajasti soodsamat elektritootmist.

Üsna tihti ongi naabritel mõni soodne ressurss, olgu selleks tuuma-, hüdro- või mingi muu ressurss, Kilgi sõnul olemas.

"Need kaks esimest punkti kokku annavadki tulevikus valdava enamuse aasta tundidest, millega elekter kodudesse tuuakse. Eelkõige Eesti enda soodne elekter ja siis naabrite soodne elekter. Aga nendeks hetkedeks, kui meil endal ei ole tuult ega päikest ja ka naabril pole mingil põhjusel piisavalt soodsat elektrit, peab meil olema piisavas koguses ka kohapealset juhitavat elektritootmist," selgitas ta.

Mida rohkem on süsteemis taastuvelektrit, seda vähematel tundidel on tarvis juhitavat tootmist ja Kilgi sõnul saab see kaugemas tulevikus võib-olla olema nii, et seda vajatakse vaid mõnel üksikul tunnil aastast.

Ta ütles, et varustuskindluse tagamisel on mindud üle täiesti teistsugusele metoodikale: läbi mängitakse kümneid tuhandeid eri stsenaariume – erineva kliimaga, päikselisi ja tuuliseid aastaid – ja hinnatakse, kui paljudel tundidel tekib sellises tõenäosuslikus mudeldamises probleeme ehk olukordi, kus pakkumisest ei piisa, et tarbimist katta ning tuleb kasutada mingeid reserve.

Igas riigis on välja töötatud norm – teatud kogus tunde, millest vähema korral on ühiskonnal soodsam taluda neid piiranguid, mis päev-ette-turul ette tulevad, selle asemel, et ehitada uus elektrijaam. Kui neid tunde koguneb normist rohkem, on juba mõistlikum uus jaam rajada.

"See on jälle üks näide, et varustuskindlus käib soodsuse, taskukohasuse kriteeriumiga koos. Me ei tee kunagi otsuseid, et varustuskindlus iga hinnaga, vaid üritame seda tagada mõistliku hinnaga," rõhutas Kilk.

Eesti puhul on välja arvutatud, et kui probleemid tekivad vähem kui üheksal tunnil aastast, siis oleks uue elektrijaama ehitamine liiga kallis ja mõistlikum oleks tarbimist piirata.

Elering soovib liitumistasud fikseerida

Eesti elektrivõrgu töökindlus on aruande kohaselt väga kõrgel tasemel ehk üle 99,99 protsendi. Eesti 2030. aastaks taastuvelektri toomise eesmärgi täitmiseks on vaja liita palju uut toomist ja investeeringute õigeaegseks elluviimiseks on Elering teinud ettepaneku muuta võrgu arendamise põhimõtteid nii, et need lubaks Eleringil tootmist võimaldavaid investeeringuid juba ette teha, et ülekandevõrku ette arendada. Selleks on vaja muuta elektrituruseadust.

Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul ei ole probleemiks ka see, et ei teataks, millises suunas võrku arendada, kui liitumistaotlust veel pole.

"Suures plaanis on siiski teada, kuhu ülekandevõrku ja kuidas seda on vaja tugevdada, et suures ulatuses taastuvenergiat võrku liita," ütles Sapp.

Eleringi ettepaneku kohaselt peaks liitumistasu olema võimsuspõhine ja fikseeritud. See tähendab, et oleks kaks fikseeritud tasu: liitumispunkti tasu ja võimsuspõhine tasu.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: