Maag Grupp, kuhu on koondunud Eesti suurimad lihatööstused, on tänavu 11 kuuga kasvatanud eksporti ühe protsendi võrra. Kui aasta algus püsis stabiilne, siis viimased kuud on pööranud langustrendi. Tulemus ettevõtet ei rõõmusta.

"Meie strateegia on ka ikkagi Eesti ühe suurema ettevõttena rohkem eksportida ja seda me soovime ja üritame teha. Paratamatult see, mis toimub Eestis siin kohalike sisendihindade näol – palgakasv, maksumuudatused ja nii edasi – see mõjutab meie konkurentsivõimet välisturgudel ja on osa sellest, miks kasv on olnud alla ootuste," sõnas Maag Foodi juhatuse liige Martin Küüsmaa.

Nii nagu eestlased, eelistavad ka Maag Grupi peamised ekspordipartnerid lätlased ja leedukad üha enam odavamaid tooteid.

"Nagu keeduvorst, viiner, mis siin kümmekond aastat olid selline kergelt langev grupp, on nüüd viimasel ajal tõusnud, sellepärast, et inimeste ostujõud on kahanenud," rääkis Küüsmaa.

Toodete omahinna kallinemisest tulenevat viimast hinnatõusu pole veel tarbija rahakotist küsima hakatud, aga kui see juhtub, on oodata senisest veelgi suuremat ekspordi mahtude langust.

Ka Tallinna Sadama kaubamahud on tänavu vähenenud umbes kolmandiku võrra ning peamiselt mõjutasid seda sanktsioonid Venemaale. Kõige enam ehk 70 protsenti langesid vedellasti mahud ehk toornafta, vedelgaas ning taimeõlid.

"See on peamiselt idasuunaline transiit, mis varasemalt oli, see on täielikult kadunud. Selle taastumist me ei näe, pigem on tulemas alternatiivsed kütused, loodetavasti, selle nimel töö käib," ütles Tallinna Sadama finantsjuht Andrus Ait. "Selle aasta nüüd teises pooles, teine-kolmas kvartal, on teatav langus märgata ka veeremis, mis võiks indikeerida Põhjamaade nõudlust."

Kuni Eesti lähinaabrite majandus aga jätkab languses, pole Eesti ekspordis uusi tuuli oodata.

"Eesti peamised eksportturud on need, millel läheb Euroopa riikide seas võrdlemisi kehvemini. Võtame siin Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti, kus tänavuseks aastaks oodatakse majanduse kahanemist, samal ajal kui Euroopa majandus on tervikuna on ikkagi väikeses kasvus," rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Suures pildis on Kattai sõnul ekspordi languse taga hoopis hindade odavnemine aastases võrdluses.

"Nende seas peamiselt siis elekter ja erinevad kütused, mida möödunud aastal õnnestus müüa oluliselt kõrgema hinnataseme juures ja tänavu on hinnatase olnud tarbija kasuks märksa madalam," sõnas Kattai.