X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

President Karis teatas Eesti kandideerimisest ÜRO Inimõiguste nõukogu liikmeks

ÜRO inimõiguste aseülemvolinik Nada Al-Nashif ja president Alar Karis
ÜRO inimõiguste aseülemvolinik Nada Al-Nashif ja president Alar Karis Autor/allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti riigipea Alar Karis teatas Eesti otsusest kandideerida ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aastateks 2026–2028.

Nõukogu koosneb 47 liikmesriigist, kes valitakse salajasel hääletusel ÜRO Peaassambleel New Yorgis. Nõukogu liikmed on näiteks Soome, Poola, Saksamaa, Tšehhi ja Holland, aga ka Hiina, Somaalia, Kuuba, Sudaan, Venezuela jt. Esmakordselt oli Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige 2013–2015. 

"Et maailma muuta, peame alustama iseendast ja oma riigist. Lisaks praegustele katsumustele on Eesti valmis reageerima uutele ohtudele nagu kliimamuutused ja tehnoloogiaga seotud väljakutsed, millel on otsene puutumus inimõigustega. Rahvas, kes oma ajalookogemuse tõttu teab, mida tähendab tegutseda võõrvõimu surve all, annab endast parima, et seista vabaduse, inimväärikuse ja inimõiguste eest," ütles president Alar Karis inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeva foorumil Genfis.

President Karis märkis, et 75 aastat tagasi valitsenud olud tingisid vajaduse kehtestada universaalsed põhimõtted ja standardid ning on praegugi suunanäitajaks kogu maailmale.

"Paraku ilmestavad praegust aega mitmed sõjad ja konfliktid, mis seavad kahtluse alla inimõiguste universaalsuse ja jagamatud põhimõtted. Põhiväärtuste hülgamine toob kahepalgelisuse, türannia ning üha uued humanitaar- ja keskkonnakriisid," rõhutas president Karis sõnavõtus.

Ta lisas, et ka mõned igapäevaelu muutused võivad inimõigusi murendada.

"Inimõiguste riivet ei saa põhjendada julgeoleku tagamisega, tehnoloogiasektor ei saa netisuhtluse privaatsust seada tähtsamale kohale kui näiteks laste õiguste kaitse," selgitas president Karis.

Riigipea osales ka arutelus, mis käsitles inimõiguste kaitset digitaalses keskkonnas. Ta rõhutas, et internet peab jääma vabaks, avatuks ja turvaliseks ning säilitama oma globaalse ja hajutatud iseloomu ning koostöövõimelisuse.

"Igal juhul tuleb hoolikalt jälgida, et digitehnoloogia piiritud võimalused ei seaks löögi alla üksikisiku turvalisust, väärikust ja autonoomiat," rõhutas president Karis ja tõi esile tehisaru, blokiahela-tehnoloogia ning kvantarvutite arengust tulenevaid proovikivid.

"Tehnoloogia areng ei tähenda vaid tooteid ja teenuseid, uusi tehnoloogilisi lahendusi, vaid see on osa demokraatiast. Saame paralleelselt arendada inimkeskset tehnoloogiat ja inimõigusi tagavat ühiskonda — seda näitab hästi Eesti kogemus," rõhutas Eesti riigipea. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: