X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

EKRE rakendas saatkonna Jeruusalemma viimise teema obstruktsiooni vankri ette

{{1702471800000 | amCalendar}}
USA avas oma saatkonna Jeruusalemmas president Donald Trumpi võimu ajal 2018. aasta mais. Pildil avamistseremoonia, millel osales ka Trumpi tütar Ivanka, kes oli sel ajal Valge Maja nõunik.
USA avas oma saatkonna Jeruusalemmas president Donald Trumpi võimu ajal 2018. aasta mais. Pildil avamistseremoonia, millel osales ka Trumpi tütar Ivanka, kes oli sel ajal Valge Maja nõunik. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon algatas riigikogus seaduseelnõu Iisraelis asuva Eesti saatkonna üleviimiseks Tel Avivist Jeruusalemma, kuid tegi ise eelnõule ka 50 muudatusettepanekut ning tunnistas, et kasutab seda obstruktsiooniks. Riigikogu väliskomisjoni esimees ütles, et selline tegevus ei ole tõsiseltvõetav.

"Kuna lisrael on langenud pretsedenditu terrorirünnaku ohvriks ja Eesti on juba deklareerinud, et toetab lisraeli igati tema võitluses terroristide vastu, siis on Eesti Vabariigi suursaatkonna viimine Jeruusalemma kõige nähtavam ja mõjusam toetusavaldus lisraelile tema võitluses moslemi terroristide vastu," põhjendas EKRE esimees Martin Helme riigikogu otsuse eelnõu ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond lisraelis Tel Avivist Jeruusalemma" seletuskirjas.

Samas esitas EKRE fraktsioon aga eelnõule ka 50 muudatusettepanekut, millest esimeses tehakse valitsusele ettepanek viia saatkond üle Jeruusalemma hiljemalt 1. jaanuariks 2024 ning iga järgneva muudatusettepanekuga viiakse tähtaeg ühe päeva võrra edasi. Viimases, 50. muudatusettepanekus on tähtajaks seatud 19. veebruar 2024.  

EKRE fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme ütles ERR-ile, et muudatusettepanekute eesmärk ongi obstruktsioon.

"Nii sellele kui ka paljudele teistele eelnõudele tehtud muudatusettepanekud on selgelt obstruktsioonilise iseloomuga. Eesmärk on venitamistaktikaga survestada võimuliitu lõpetama oma jõupoliitika ja otsima kompromisse opositsiooniga," selgitas ta kirjalikus kommentaaris.

"Valitsuserakondadest sõltub, kas nad soovivad naasta normaalse parlamentaarse töö juurde või eelistavad süveneva vastasseisu tingimustes jätkata kuni järgmiste valimisteni. Loomulikult me tahame, et Eesti Iisraeli-saatkond saaks Tel Avivist Jeruusalemma üle viidud," kinnitas ta.

Ettepanekut menetleva riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) kritiseeris EKRE tegevust: "Välispoliitikat nii ei kujundata. See ei ole ligilähedalgi hea tava ja loogikaga, mis on taganud Eesti välispoliitika tõsiseltvõetavuse ja järjekindluse."

Mihkelson lisas, et EKRE enda poolt eelnõule esitatud 50 muudatusettepanekut annavad tunnistust, et see on pigem ajendatud venitamistaktikast. "Selline eelnõusse suhtumine juba eos ei ole tõsiseltvõetav," märkis Mihkelson.

Väliskomisjonis on eelnõu päevakorras tuleval esmaspäeval.

Välisriikide saatkondade asukoht Iisraelis on poliitilise tagapõhjaga küsimus, kuna Jeruusalemma lääne- ja idaosa peaks rahvusvaheliste lepete järgi saama vastavalt Iisraeli ja tulevase Palestiina riigi pealinnaks, kuid seni, kuni konfliktile pole suudetud rahumeelset lahendust leida, on ÜRO Peaassamblee kutsunud riike üles hoidma oma saatkondi Tel Avivis. Seni on oma saatkonna Jeruusalemma viinud USA, Guatemala, Honduras, Paapua Uus-Guinea ja Kosovo.

Eesti saatkond paikneb Tel Avivis, seal töötab suursaadik Veikko Kala ja veel kaks diplomaati.

EKRE: oleme valmis kompromissiks, kui koalitsioon sama teeb

EKRE riigikogu fraktsioon teatas kolmapäeval koalitsioonierakondadele, et on valmis osaliselt loobuma obstruktsioonist, kui koalitsioon näitab üles valmisolekut otsida poliitilistes küsimustes kompromissi.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul on erakond teinud riigikogus obstruktsiooni alati ainult eesmärgiga survestada võimuliitu loobuma jõupoliitikast ja arvestama opositsioonierakondade ning nende valijate seisukohtadega.

"Ma võime oma töövõtteid muuta, kui näeme, et koalitsioonis on olemas siiras tahe meie ja meid valinud inimestega arvestada. Oleme valmis kultuurikomisjonis ja põhiseaduskomisjonis loobuma mitmest oma obstruktsioonilisest eelnõust ja hulgast parandusettepanekutest, et veenduda, kas koalitsiooni soov on siiras," ütles Helme.

Tema sõnul aitaks obstruktsiooni leevendamine kiiremini menetleda mitut eelnõu, mis on seotud Ukraina abistamisega.

"Oleme nõus toetama neljast Ukraina-teemalisest valitsuse eelnõust kahte. Esimesega võtab Eesti kohustuse osaleda Ukrainale antud laenu intressikulude katmisel ning teisega võimaldatakse Eesti ettevõtetel jätkata annetusi Ukraina toetuseks maksuvabalt," ütles Helme.

"Küll aga on meie tingimus, et koalitsioon peaks loobuma ülejäänud kahest eelnõust, millest esimene suunab 10 miljonit Eesti maksumaksja raha mitte Ukrainale, vaid riskikapitali fondi, ning teine suurendab Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas ligi 10 miljoni euro võrra. Meile ei ole vastuvõetav, et Ukraina abistamise loosungi varjus viiakse ellu muude eesmärkide täitmisele suunatud poliitikaid. Jääme ootama koalitsioonierakondade otsust, mis võimaldaks konstruktiivsete sammude astumist," lisas ta.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: