X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigikogu võttis vastu kolm Ukraina abistamisega seotud otsust

Riigikogu
Riigikogu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu kolm otsust, mis puudutavad Ukraina abistamist. EKRE oli varem sidunud osa Ukraina toetamisega seotud eelnõudest obstruktsiooni osalise lõpetamisega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega "Ukraina laenu intressikulude katmine" võttis Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024 kuni 2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidult Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses.

EL-i vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+) ja selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid EL-i liikmesriigid võtta enda peale laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna EL-i eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule EL-i kogurahvatulus.

Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal vähendada koormust riigieelarvele, andes võimaluse riigi majandust toetada. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused, ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.

Selle riigikogu otsusega on mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024 kuni 2027. Võrdselt nelja aasta peale jagatuna on iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL-i eelarvesse ning on planeeritud riigi eelarvestrateegias.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu 10 riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas" järgi annab riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot. Sissemaksed tehakse neljas võrdses osas aastatel 2023 kuni 2026. Kapitalisuurenduse järel on Eesti osalus pangas 22 595 000 eurot.

Seletuskirja kohaselt saab pank kapitali suurendamisel paremini vastata klientide suurenenud finantseerimisvajadustele: liikmesriikides on olnud järjest mitmeid kriise, mis on suurendanud laenuvajadusi. Samuti soovib pank alustada tegevust Ukraina toetamiseks. Pank on otsustanud suurendada oma üldist kapitali kuni 4,25 miljardi euro ulatuses, millest sissemakstav kapital moodustab 1,2 miljardit eurot.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu 11 riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud riigikogu otsuse "Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks" (336 OE) kohaselt annab riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.

EL-i Nõukogu kutsus mullu detsembris Euroopa Investeerimispanka üles toetama projekte Ukraina ülesehitamiseks, suurendama EL-i nähtavust Ukrainas ning tugevdama EL-i ja Ukraina institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid. Tänavu märtsis kiitis pank heaks algatuse "EL Ukraina heaks", millega luuakse eraldi EU4U fond, kuhu oodatakse riikidelt ja teistelt institutsioonidelt rahalisi eraldisi. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Seletuskirja kohaselt võimaldab toetuse asemel garantii andmine hajutada kulusid, väljendades samal ajal Eesti solidaarsust Ukraina abistamisel. Eesti garantii on samas suurusjärgus nii Läti kui ka Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu üheksa riigikogu liiget.

Eelmise nädala kolmapäeval teatas EKRE riigikogu fraktsioon, et on valmis osaliselt loobuma obstruktsioonist, kui koalitsioon näitab üles valmisolekut otsida poliitilistes küsimustes kompromissi ning eelkõige seoti obstruktsiooni vähendamisega Ukraina toetamsega seotud eelnõud. EKRE esimees Martin Helme rääkis siis, et erakond on nõus toetama neljast Ukraina-teemalisest valitsuse eelnõust kahte, millest esimesega võtab Eesti kohustuse osaleda Ukrainale antud laenu intressikulude katmisel ning teisega võimaldatakse Eesti ettevõtetel jätkata annetusi Ukraina toetuseks maksuvabalt. Samas nõudis EKRE, et koalitsioon loobuks kahest eelnõust, millest ühega annab Eesti 10 miljonit eurot mitte Ukrainale, vaid sellele suunatud riskikapitali fondi ning teine suurendab Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas ligi 10 miljoni euro võrra.

Riigikogu menetlusest langes välja Isamaa fraktsiooni esitatud eelnõu, millega sooviti moodustada eraldi uurimiskomisjon peaminister Kaja Kallase abikaasa äriühingu Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks. Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 51 saadikut ja selle vastu hääletas 26 riigikogu liiget.

Samuti lükkas riigikogu esimesel lugemisel tagasi riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sooviti tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus rahvahääletustel. Kehtiva seaduse järgi saab rahvahääletusel hääletuspäeval hääletada vaid elukohajärgses jaoskonnas, eelhääletamise ajal ka väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 50 saadikut ja selle vastu hääletas 15 riigikogu liiget.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: