X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

EKRE ja Reformierakond tunnistavad kontakte punnseisu lõpetamiseks

{{1702567080000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/Priit Mürk/ERR

Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitikud tunnistasid, et on arutanud võimalusi riigikogus tekkinud punnseisu lahendamiseks. Esimene märk võimalikest kokkulepetest EKRE korraldatud obstruktsiooni vähemalt osaliseks lõpetamiseks peaks tulema Ukraina toetamisega seotud nelja eelnõu menetlemiselt.

"Kahtlemata need Ukraina eelnõud oleks esimene reaalne, käegakatsutav samm koostöö ja dialoogi poole," ütles EKRE aseesimees Henn Põlluaas neljapäeva ennelõunal ERR-ile.

EKRE riigikogu fraktsioon teatas kolmapäeval, et on valmis osaliselt loobuma obstruktsioonist, kui koalitsioon näitab üles valmisolekut otsida poliitilistes küsimustes kompromissi. EKRE esimehe Martin Helme sõnul on erakond nõus toetama neljast Ukraina-teemalisest valitsuse eelnõust kahte, millest esimesega võtab Eesti kohustuse osaleda Ukrainale antud laenu intressikulude katmisel ning teisega võimaldatakse Eesti ettevõtetel jätkata annetusi Ukraina toetuseks maksuvabalt. Samas nõuab EKRE, et koalitsioon loobuks ülejäänud kahest eelnõust, millest esimesega annab Eesti 10 miljonit eurot mitte Ukrainale, vaid sellele suunatud riskikapitali fondi ning teine suurendab Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas ligi 10 miljoni euro võrra.

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Erkki Keldo tunnistas neljapäeva lõunal ERR-ile, et tema erakond on EKRE esindajatega neil teemadel rääkinud ning koalitsioon pakuks suurimale opositsioonierakonnale obstruktsioonist loobumisel võimalust nende jaoks olulist eelnõu riigikogu suures saalis arutada.

"Me oleme mitte meedia vahendusel EKRE esindajatega rääkinud. Ma saan aru, et EKRE soov on, et nad tahavad oma eelnõud riigikogus arutada, mis puudutab tulumaksutagastust ettevõtetele, mis annetavad nendele MTÜ-dele, kes toetavad Ukrainat," rääkis Keldo.

Seda saab tema sõnul võimaldada, kui EKRE loobub eelnõule esitatud muudatusettepanekutest ning rahanduskomisjon soovitab eelnõu panna riigikogu järgmise nädala päevakorda.

"Meie oleme mõelnud, et kui nad soovivad seda arutada, siis me oleme muidugi kompromissiks valmis, aga sellisel juhul peavad nad need sajad sisutühjad muudatusettepanekud ära võtma. Ja nad saaksid ka ise seda eelnõud arutada saalis ja saavad ka hääletada. Niimoodi saaks mõlemad enda positsioone näidata ja riigikogu suur saal saab ka hääletada," selgitas Keldo.

"Aga mis on kõige olulisem, et Ukraina pakett kui selline tervikuna saaks siiski ikkagi selle aasta jooksul vastu võetud," lisas ta, viidates, et koalitsioon ei nõustuks EKRE sooviga kaks eelnõu tagasi võtta.

Keldo sõnul ei ole neli Ukraina-teemalist eelnõu küll otseselt omavahel seotud, kuid moodustavad siiski tervikpaketi.

"Ühesõnaga me neid tagasi ei võta, kuna sinna tehtud EKRE muudatusettepanekud ei ole tegelikult riigikogu kodu- ja töökorraga üldse kooskõlas, sest need soovivad rahvusvaheliste lepingute muutmist. Ja teised muudatusettepanekud ei ole üldse eelnõu reguleerimisalaga seotud. Sellest tulenevalt ei ole nende muudatusettepanekute õiguslik alus üldse püsiv," rääkis ta. "Aga me oleme nõus ikkagi EKRE-ga kokkulepet tegema, kui EKRE soovib seda niinimetatud Slava Ukraini eelnõud menetleda," lisas Keldo. Ta viitas sellele, et nii nagu koalitsioon, soovib ka EKRE Slava Ukraini tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirjast välja võtta.

Rahanduskomisjonis kompromissile lähemale ei jõutud

Nelja Ukraina abistamisega seotud eelnõu arutamine oli neljapäeva õhtupoolikul kavas rahanduskomisjoni istungil.

Põlluaas ütles ennelõunal, et EKRE ootab istungil kindlat kokkulepet. "Praegu on niimoodi, et me ootame kindlat kokkulepet, käte surumist ja sellisel juhul me võtame oma need muudatusettepanekud tagasi. Meil on selleks juba paberid valmis. Kas nad käiku lähevad, see sõltub nüüd puhtalt koalitsioonist," tõdes Põlluaas ennelõunal ERR-ile antud usutluses. "Loomulikult me eelistame jõuda kokkuleppele, et me saaksime tavapäraselt edasi minna," lisas ta.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul rikuti aga neljapäeval rahanduskomisjonis kodukorda ning kuulutati EKRE muudatusettepanekud põhiseaduse vastasteks ja neid ei menetleta.

"Tegemist on enneolematu asjaga, mitte kunagi varem ei ole niimoodi tehtud riigikogu saadikute muudatusettepanekutega, et neid lihtsalt ei menetletagi. Ja loomulikult poliitilises mõttes oli see siis kahe rusikaga vastu vahtimist andmine kompromissettepaneku vastuseks," sõnas Helme.

Rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Maris Lauri ütles, et Ukraina toetamisega ei saa kaubelda. Tema sõnul ei vastanud EKRE muudatusettepanekud mitmele põhiseaduse paragrahvile, näiteks sekkusid välislepingutesse.

"Kuna nad ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis neid ei saa ei hääletada, neid ei saa panna muudatusettepanekute loetellu ja ei saa hääletada. See on tehtud otsused põhiseaduslikkuse kohta juba varasematel juhtumitel," ütles Lauri.

Helme sõnul on motivatsiooni kompromissi otsimiseks nüüd vähem.

Teised erakonnad suhtuvad kompromissi otsingutesse ettevaatlikult. "Mina neid lähenemiskatseid ei ole siin riigikogus tajunud. Aga see on muidugi hea, kui EKRE ja Reformierakond otsivad mingisugust ühisosa," sõnas Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

"Äkki lõpuks EKRE siiski tuleb normaalselt arutelulaua taha ja on võimalik hakata edasi liikuma. Kas see juhtub või ei juhtu, eks seda elu näitab, sest see sõltub tegelikult ainult nendest," kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski.

Toimetaja: Mait Ots, Anne Raiste, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: