"50 miljardi eraldamise kinnihoidmine on halb uudis, aga olen optimistlik, et lähinädalail saab kokkulepe ära tehtud," rääkis Vseviov. "See on lihtsam küsimus, kui liitumisläbirääkimiste algatamine. Olen kindel, et konsensus tuleb ära."

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel teatas neljapäeval, et Euroopa Liit (EL) alustab Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi. Sellele vastu seisnud Ungari peaminister Viktor Orban lahkus otsuse langetamise hetkeks ruumist, mistõttu ülejäänud 26 liikmesriigi juhid said teha konsensusliku valiku.

"Oli selge pikka aega, et 26 EL-i riiki on põhimõttelistes küsimustes samal seisukohal. Üks ei olnud, sellega tehti tööd ja leiti lahendus, mis vormistus konsensuslikuks otsuseks," ütles Vseviov, lisades, et lahenduse konkreetne vorm on vähem oluline.

"Konsensus ju sündis ja see kuidas ta sündis ei ole üleliia oluline," märkis Vseviov.

Mida teha sellega, kes kogu aeg käib ülejäänud grupist eraldi, see on küsimus, mille peale mõtlevad nii ülejäänud 26 kui see üks ise, tõdes Vseviov siiski.

Saatejuht Märt Treier küsis, kas Euroopa Liit peaks ühehäälsuse põhimõttest loobuma.

Lihtsad lahendused võivad lõpuks olla ohtlikud, tulutud ja kontraproduktiivsed, vastas Vseviov. "On üks riik, kes ei nõustu. Kuidas aitaks kaasa see, et Eesti oma hääle ära annaks? Ausalt öeldes ei aitakski."

Vseviov märkis ka, et Euroopa Ülemkogu neljapäevane otsus Ukrainaga Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste alustamisest näitab, et aeg ei tööta Ukraina vastu sõda pidava Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini kasuks.

Kaja Kallas: EL-i riigid proovivad leida jaanuariks lahenduse Ukraina aitamiseks

Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul püüavad Euroopa Liidu liikmesriigid leidma lahenduse Ukrainale abi osutamiseks tuleva aasta jaanuariks.

"Mida ma saan teile kinnitada, on see, et Ukraina ei jää abita. 26 riigi seas on tugev soov [abipakett] vastu võtta," vahendas Kallase sõnu Financial Times.

EL-i juhid tulevad uuesti kokku järjekordsele Euroopa Ülemkogule juba jaanuaris. Selleks ajaks tuleb neil saada Orbani nõusoleku Ukraina aitamiseks või leida võimaluse vastu võtta abipakett ilma Ungari toetuseta, kirjutab Financial Times.

Kuidas käis otsuse vormistamine Ülemkogu ukse ühel ja teisel pool

ERR-i Brüsseli korrespondent Joosep Värk kirjeldas "Aktuaalses kaameras" otsuseni viinud sündmusi.

"Riigijuhid läksid Ülemkogu laua taha kohale, rääkisid pikalt läbi, olid valmis tegelikult läbi rääkima kuni pühapäevani välja ja ka paljud ajakirjanikud eeldasid, et siin läheb sellega päevi. Nad rääkisid läbi ja ühel hetkel ütles Viktor Orban, et teeme hääletuse ja ma lähen saalist välja. Ta läks saalist välja ning ühehäälne otsus oligi sellega tehtud," rääkis Värk.

"See mõnes mõttes näitab, et Viktor Orban võib-olla paljudele ei meeldi, aga temaga tegelikult on võimalik selliseid tehinguid teha. Ja vähemasti Kaja Kallas kinnitas, et mingisuguseid agasid ega mingeid varjatud otsuseid sellega ei kaasne," lisas ajakirjanik.

Orban ütles hiljem, et tegemist oli halva otsusega ja seetõttu jäi Ungari selle tegemise juurest kõrvale.  

"Kuid 26 liikmesriiki olid kindlad, et see otsus tuleb teha, seetõttu otsustas Ungari, et kui 26 riiki nii otsustavad, siis nad peaksid minema oma teed. Ungari ei taha selles halvas otsuses osaleda ja jäi seetõttu sellest kõrvale," rääkis Orban. 

Euroopa Ülemkogu jätkus pikaajalise eelarve ehk Ukrainale antava 50 miljardi euro arutamisega. Sellega nii hästi ei läinud, kuna Orban blokeeris reedel 50 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu (EL) abi Ukrainale, viidates, et ühenduse liidrid ei võtnud arvesse tema vastuseisu Kiieviga liitumiskõneluste alustamisele.