Tallink teatas reedel 298 miljoni eurose sündikaatlaenu lepingu sõlmimisest, millega maksab teiste seas tagasi ka riigilt koroonapiirangute ajal saadud laenu ja Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) laenu.

Tallink ei avalda, mis tingimustel pankade sündikaat laevafirmale laenu andis, kuid ettevõtte juht Paavo Nõgene sõnas, et kui ettevõttel läheb hästi, nagu läheb Tallinkil peale nelja aastat kriisis, siis on võimalik kommertspankade tingimustega laene refinantseerida.

Nõgene lisas, et laenu andnud pangad on olnud Tallinki partnerid ka varem.

"Pigem oli see, et kui soovime tagasi maksta ennetähtaegselt Eesti vabariigi ja Nordic Investment Banki laenu, siis tänased tingimused on paremad," ütles Nõgene.

Kui algselt pidi Tallink riigilt 2020. aasta juunis sõlmitud lepingu alusel 100-miljonise laenu tagasi maksma kolme aastaga, siis mullu suvel pikendati laenu lõpptähtaega 2026. aasta juunini. Riik andis Tallinkile laenu intressimääraga 12 kuu euribor pluss kaks protsenti.

Nõgene sõnul ei olnud ettevõttel aasta eest veel võimekust laene selles mahus refinantseerida, nüüd on ettevõtte jaoks olukord stabiliseerunud. "Kui ettevõttel läheb hästi, on võimalik selliseid laene refinantseerida," sõnas ta.

Üheks põhjuseks laenu ennetähtaegsel tagastamisel on see, et riigiabi tingimused seadsid piirangud, kui suuri investeeringuid tohib ettevõte teha ning näiteks dividendide maksmiseks oleks ettevõte pidanud võtma laenajatelt eraldi load.

"Kuna soovime finantstulemuste võimaldamise korral maksta dividende, siis soovisime lahti saada riigiabiga kaasnevatest piirangutest," lisas Nõgene.

Viimati maksis Tallink aktsionäridele dividendi koroonakriisi eel.

Geopoliitilisest olukorrast enam mõjutavad laenutingimusi keskkonnatingimused

Nõgene sõnul ei ole Tallink tunnetanud erinevatest kriisidest tulenevat muutust laenude pakkumisel, tema hinnangul on rahastamine sarnane kriisieelse ajaga ning pankadele on oluline peamiselt see, et ettevõte suudaks laene teenindada.

Ettevõtte juhi sõnul mõjutavad laenude tingimusi rohkem näiteks lisanduvad keskkonnahoiuga seotud tingimused. Ka uue laenu tingimused sisaldavad jätkusuutlikkuse kriteeriumeid.

"Tallink on olnud tubli ja aastaid investeerinud, et muutuda keskkonnasäästlikumaks ja 2030. aastas seatud kliimaeesmärgid on täidetud," ütles ta.

Muret teeb Tallinkile pigem 2050. aastaks seatud nullemissiooni eesmärkide täitmine. "Merenduses on paraku nii, et seda tehnoloogiat, millega saavutada emissioonide nulltase, tegelikult täna ei ole," sõnas Nõgene. Tema sõnul illustreerib seda ka viimane riigi parvlaevahange, millega otsitakse multifunktsionaalne laeva, mis töötaks vesinikkütuse elementidel, elektriakudel ja diiselgeneraatoritel.

Nõgene märkis, et kõik osapooled peavad nägema vaeva, et jõuda laevanduses nullemissioonideni. "Merendus ei saa välja surra, küsimus on, millal tehnoloogia järgi jõuab," sõnas Nõgene. Väikestel jõelaevadel katsetatakse elektri ja vesinikutehnoloogiaid.

See aga ei tähenda, et Tallinki-sugustele ettevõtetele muutuksid rahastamisvõimalused lähiaastatel vähem kättesaadavaks. Nõgene nentis, et finantseerijad ei saa eeldada ettevõtetelt selliste tehnoloogiate kasutamist, mida tegelikult ei eksisteeri.