Kevadises majandusprognoosis prognoosis ministeerium 4,3-protsendilist puudujääki, viimane ehk suvine prognoos nägi ette 3,3-protsendilist puudujääki, mis tähendaks, et aasta viimase kahe kuuga peaks eelarvedefitsiit kasvama veel 1,8 protsendipunkti võrra.

"Kui vaadata viimaste aastate novembri ja detsembri puudujäägi süvenemist, siis 2021. aastal ja 2022. aastal oli see üks protsent SKP-st ning 2020. aastal 1,8 protsenti SKP-st. Eelmiste aastate analoogia põhjal kujuneks terve selle aasta puudujäägiks 2,5-3,3 protsenti," sõnas rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Irina Satsuta.

2022. aasta oktoobris oli eelarvepuudujääk 0,12 protsenti oodatavast SKP-st, detsembri lõpus oli see 1,2 protsenti aasta oodatavast SKP-st.

Satsuta märkis, et eelarvepuudujäägi kujunemisel mängivad olulist rolli investeeringud. "Näiteks riigieelarve investeeringutest on 10 kuuga täidetud 51 protsenti, eelmisel aastal sama ajaga aga 56 protsenti. Investeeringute eelarve on samas suurenenud üle 150 miljoni. Kui investeeringuid tehakse planeeritud mahus, siis kujuneb viimaste kuude puudujääk eelmise aasta omast suuremaks," ütles ta.

Omavalitsuste investeeringud tavaliselt aasta lõpus kasvavavad ja nii ootab ministeerium investeeringute kiiret kasvu ka tänavu. Satsuta selgitas, et kui aasta alguses kinnitatakse omavalitsuse eelarve ning kuulutatakse välja hanked, siis lepingud tööde alustamiseks sõlmitakse kevadel või suvel ning lõpetatakse tavaliselt aasta lõpus.

"Eelarvepositsioonis kajastub see kulu siis, kui investeeringud vastu võetakse ja need jõuavad raamatupidamises põhivarana arvesse. Väiksemate tööde puhul toimub see ühekordselt tööde lõppemisel, suuremate ehituste korral etapiviisiliselt vastavalt tööde akteerimisele," ütles Satsuta.

Kohalike omavalitsuste investeeringute kiire kasvu tõttu ootab ministeerium aasta lõpus puudujäägi süvenemist ligikaudu 120 miljoni euro võrra.

Samuti oli oktoobri lõpus aasta lõpu prognoosist märgatavalt paremas olukorras tervisekassa seis, põhjuseks suurenenud finantstulud ja oodatust väiksemad kulud haiguslehtedele ning eriarstiabile.

Ministeeriumi hinnangul võib puudujääk seega aasta lõpuks ulatuda prognoositud taseme lähedale või pisut alla selle.