X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Annika Kadaja: riigimehelik oleks teha selge plaan majanduse edendamiseks

Annika Kadaja
Annika Kadaja Autor/allikas: Georg-Sander Männik

Ettevõtetes on lihtne: kui kulusid tuleb kokku hoida, siis lõppeb pidu ja pillerkaar ning fookusesse tõusevad eesliinitöötajad. Pole põhjust, miks ei võiks riigis sama lähenemine olla, kirjutab Annika Kadaja.

On kahetsusväärne, et oleme ühiskonnana jõudnud selleni, et ettevõtjad peavad õpetama riigiasutusi, kuidas ennast majandada tuleb. Ettevõtjad prognoosid juba aasta tagasi, et lähitulevik tuleb keeruline ning nii mitmelgi ümarlaual sai riigiametnikele ja valitsejatele ettepanekuid tehtud. Nüüd on aga paljud pidanud ellujäämise nimel vähendama oma põhiressurssi, tööjõudu. Ja see on ilmselge signaal riigile, et kuskil midagi käärib.

Kurb on ka tõsiasi, et vaatamata kriisiolukorrale võimendab riik ettevõtluse allakäiku, pigistades niigi kokku kuivanud ettevõtlusest viimast tilka välja.

Seni pole riik esitanud ühtegi põhjalikku mõjuanalüüsi seoses planeeritud maksutõusude ja täiendavate koormistega Eesti ettevõtetele. Kui palju kannatab meie ettevõtete konkurentsivõime rahvusvaheliselt? Kui suur saab olema mõju eksporditulule, mis on oluline majanduskasvu ja riigi rahalise seisukorra parandamiseks?

Kõige selle juures ei ole me seni näinud riigi suurt plaani, kuidas suurendada riigitulusid. Millistes sektorites nähakse enim potentsiaali? Milline on riigi lühike ja pikk vaade majanduse kasvuks ning riigi võimekuse tõstmiseks? Riigijuhid peavad aru saama, et makse ettevõtetele peale keerates ei ole võimalik riigil rikkaks saada.

Märkimata ei saa jätta sedagi, et riik peab tõstma oma efektiivsust. Bürokraatia sünnitab uut bürokraatiat. Aina enam näeme ka riigiaparaadis uusi ametipositsioone, mille rolli võiksid täita ettevõtjad või erialaliidud, pakkudes eksperditeenuseid. Riigirahanduse seis ei ole kiita, seega peaks riik kriitilisemalt üle vaatama kõik positsioonid, nagu seda tehakse ka ettevõtluses, selgitamaks välja, mida on päriselt vaja ja millised positsioonid aitavad meil raskeid aegu üle elada.

Ettevõtetes on lihtne: kui kulusid tuleb kokku hoida, siis lõppeb pidu ja pillerkaar ning fookusesse tõusevad eesliinitöötajad. Pole põhjust, miks ei võiks riigis sama lähenemine olla. Fookusesse peaksid tõusma need inimesed ja ametkonnad, kes aitavad tuua riigile tulu ehk investeeringuid ja ekspordiraha.

Ühe hea näitena võib välja tuua Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV). Lühikese aja jooksul on ESTDEV suutnud ennast tõestada, et suudab viia Eesti ettevõtete teadmised ja tehnoloogiad maailma erinevatesse nurkadesse. Näiteks on ESTDEV loonud pretsedendi Ukraina lasteaia ülesehitamisel, mis on toonud täiendavat nähtavust ja usaldusväärsust Eesti ettevõtetele.

Mitmed riigid on lubanud Ukrainat aidata riigi ülesehitamisel ja lubadusteks on need jäänud, kuid tänu ESTDEV-le küsitakse nüüd meilt, kuidas me seda tegime? Lasteaiaprojekt avas ettevõtetele uusi uksi, tõestades Ukraina kohalikele omavalitsustele, arenguprogrammi fondidele, aga ka suurarendajatele Eesti ettevõtete võimekust rahvusvaheliste koostööprojektide ellu viimiseks.

Kui ESTDEV-i laadsed avaliku sektori organisatsioonid seavad prioriteediks mõtestatud koostöö erasektoriga, mitte asutuse enda kasvamise, siis nende tegevuste kaudu tekibki Eesti riigile täiendav maksutulu.

Küll ei tähenda see kindlasti seda, et loome nüüd uusi töökohti avalikku sektorisse, et edendada ekspordivõimet. See tähendab, et olemasolevad ressursid tuleb ümber positsioneerida vastavalt riigi plaanile. Oleks riigimehelik teha konkreetne plaan majanduse edendamiseks. Ja kui sellega kaovad ajutiselt mõned pehmed teenused, siis on see strateegiline otsus, mis aitab praeguse olukorra üle elada.

Ja veel üks asi: palun rohkem ärakuulamist ja usaldamist. Ettevõtjad on riigi majanduse eesliinil, nemad on kõige pädevamad, et hetkeolukorda hinnata. Kui ettevõtjad üheskoos hoiatavad võimaliku saabuva kriisi eest, siis ei tohiks riik seda ignoreerida. Statistika tuleb järgi alles hiljem, kui teod on tehtud ja olukord muutunud. Olukord ongi juba muutunud, Eesti Pank on kommenteerinud Eesti majanduse viletsat seisu ja meie ootame endiselt, milline saab olema riigi plaan.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: