X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Välisilm" lahkas USA Ukraina abi punnseisu tagamaid

Foto: Urmet Kook

USA senati vabariiklased keelduvad edasisest sõjalisest abist Ukrainale, kuni president Bideni administratsioon ei nõustu tugevdama USA piirijulgeolekut Mehhikoga. Nädalavahetusel toimunud kõnelused 61 miljardi dollari suuruse abipaketi üle ei viinud tulemuseni, kuigi Valge maja hoiatab, et ilma kongressi otsuseta saavad ressursid Ukrainale relvastuse ja varustuse saatmiseks aasta lõpuks otsa.

Esindajatekoja liikmed läksid möödunud nädala lõpus kolmenädalasele puhkusele, jõudmata hääletada 60 miljardi dollari suuruse abipaketi üle. Valge Maja kinnitusel on aga lisarahastust vaja aasta lõpuks, sest vastasel juhul lõppevad otsa nende vahendid Ukraina abistamiseks.

"Oleme näinud järjekordseid Venemaa õhurünnakuid kriitilisele taristule. Ukrainlased seisavad silmitsi oma perekonna surma ja kodumaa hävinguga. Nad vajavad meie abi. Nad vajavad seda nüüd, mitte pärast jõule," ütles Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõukogu pressiesindaja John Kirby.

USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell ütles, et varem ei saa lihtsalt otsust teha.

"Meil on jaanuaris palju tööd, nii et kui saaksime lisarahastuse vastu võtta varem, siis oleksin selle poolt. Me ei suuda seda aga teha, kui Valge Maja ja inimene, kes seadusele lõpuks allkirja peaks andma, pole läbirääkimistesse täielikult kaasatud," rääkis McConnell.

Senati liikmed pidid samuti Washingtonist lahkuma, kuid nende puhkus lükati viimasel minutil edasi.

Demokraatide juhi Chuck Schumeri sõnul vajasid mõlema erakonna läbirääkijad rohkem aega, et lahendada immigratsioonivaidlus, millest sõltub ka Ukraina abi tulevik.

"Vabariiklased ütlevad, et lõunapiiril ja Ukrainas on hädaolukord. Keegi ei tohiks minna kolmeks nädalaks koju või soovida hääletuse edasilükkamist, kui tegu on hädaolukorraga," sõnas Schumer.

Schumeri kinnitusel kavatsetakse lisarahastuse üle sellel nädalal uuesti hääletada ja immigratsiooniküsimustes on võimalik kokkulepe saavutada enne seda.

Vabariiklaste peamised nõudmised on immigrantide kinnipidamine asüülitaotlusprotsessi ajal ja inimeste kodumaale tagasi saatmise lihtsustamine.

"Me oleme teinud edusamme ja nüüd on aeg sellega lõpule jõuda. Tuleb sõlmida kokkulepe ja teha kõik võimalik riigi aitamiseks. Me ei saa piiril teha kõike, aga meil on võimalik astuda samme, mis aitaksid olukorda parandada, nii et USA kontrolliks oma piiri, mitte kartellid," ütles vabariiklasest senaator James Lankford.

Demokraadid tunnistavad, et USA immigratsioonisüsteem on iganenud, kuid vabariiklaste ettepanekut on nimetatud äärmuslikuks.

USA esindajatekoja demokraadist liige Daniel Goldman ütles, et vabariiklased üritavad väljapressimisvahendina kasutada abi, millega toetatakse demokraatiat kogu maailmas, et edendada oma äärmuslikku ja ebatõhusat piiripoliitikat.

"Kui nad istuksid läbirääkimiste laua taha heas usus ja oleksid valmis erakondade üleseks koostööks, siis suudaksime kokkuleppe saavutada ja abipaketi vastu võtta," lausus Goldman.

Veel üks demokraadist esindajatekoja liige Eric Swalwell lisas, et demokraadid on aastate jooksul teinud ettepanekuid paigaldada piirile rohkem tehnoloogiat ja palgata lisaks piirivalveametnikke. "Ma toetan kõike, mis aitaks piiri turvalisemaks muuta ja tegeleda ka kaugemate ohtudega, mis võivad USA-le lähemale tulla, nagu Ukraina," ütles Swalwell.

New York Timesi toimetaja David Brooksi hinnangul on mõlemas erakonnas poliitikuid, kes pole kõneluste lõpuks saavutatava kokkuleppega tõenäoliselt rahul. Vasakpoolsemad demokraadid leiavad, et sellega mindi liiga kaugele, parempoolsemad vabariiklased aga ütlevad, et see pole piisav.

"Eelnõu poolt on lõpuks 30 vabariiklast ja 30 demokraati. Mõlemad pooled kaotavad hääli. See kokkulepe on aga niivõrd loogiline, et lõpuks võetakse see tõenäoliselt vastu," lausus Brooks.

Washington Posti toimetaja Ruth Marcus pakkus aga, et probleem võib tekkida esindajatekojas. "Selleks, et esindajatekoda eelnõu vastu võtaks, tuleb vabariiklasi veenda, et demokraadid nõustusid leppega hädavaevu," rääkis Marcus.

Esindajatekoja vabariiklaste seas on endiselt ka poliitikuid, kes leiavad, et Ukrainat on abistatud piisavalt, või nõuavad suuremat järelevalvet, nagu näiteks esindajatekoja liider Mike Johnson.

"Joe Bideni administratsioon tundub küsivat miljardeid dollareid lisaraha ilma korraliku järelevalveta, selge võidustrateegiata ja vastusteta, mida nad minu hinnangul ameeriklastele võlgnevad," lausus Johnson.

Johnson on aga lubanud, et kui senati läbirääkijad jõuavad enne aasta lõppu immigratsiooniküsimustes kokkuleppele, siis ta on valmis esindajatekoja liikmed lisarahastuse hääletuseks Washingtoni tagasi kutsuma.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: