X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Mihkelson: Armeenia genotsiidi tunnistamine ei ole riigikogus aktuaalne

Marko Mihkelson.
Marko Mihkelson. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Välisminister Margus Tsahkna üleskutse, et Eesti tunnistaks Armeenia genotsiidi, oli tema soolo ja praegu pole näha, et selline eelnõu riigikokku jõuaks, ütles ERR-ile riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kelle sõnul pole Eesti huvides praegu hakata Türgiga suhteid rikkuma.

Välisminister Tsahkna (Eesti 200) ütles eelmisel nädalal Armeenias viibides, et Eesti peab tunnistama Armeenia genotsiidi. "Eestlased on Armeenia inimestele võlgu selle eest, et me ei ole tunnistanud genotsiidi nende rahva vastu," ütles Tsahkna kohtumisel Armeenia välisministri Ararat Mirzojaniga. 

Tsahkna ütles kolmapäeval ERR-ile, et tema ettepanek pole midagi uut, sest selle ütles välja juba toonane president Arnold Rüütel 2004. aastal visiidil Armeeniasse, ning et genotsiidi on hukka mõistnud paljud meie liitlased, sealhulgas USA, Rootsi, Saksamaa ning Läti ja Leedu.

Tegu on küsimusega, mida peab arutama riigikogu, Tsahkna sõnul ongi nüüd pall parlamendi käes.

"Ja ma tean, et seal sellised arutelud käivad. Midagi urgentset (pakilist – toim.) ei ole, aga see on pigem selline väärtusküsimus, mis läheb kogu meie enda laiema käsitlusega õigusriigist, genotsiidist, kõikidest rahvusvahelistest inimsusevastastest kuritegudest, mille suhtes me oleme väga selged olnud ja mida täna ka Venemaa Ukraina suhtes ju ellu viib. Mina ütlesin välja seisukoha ja riigikogu on nüüd see, kus seda asja tuleb arutada," lausus Tsahkna.

Mihkelson: selles asjas oleks pidanud enne parlamendiga suhtlema

Mihkelson (Reformierakond) ütles, et Tsahkna avaldus Armeenias tuli üllatusena ning et riigikogus see teema kindlasti aktuaalne pole.

"Jah, see (avaldus) oli üllatus. Seda saime kõik lugeda ministri sotsiaalmeedia postituses. Välisminister ilmselt jättis kahe silma vahele sellise väikese nüansi, et kui me taotleme selles küsimuses riigikogus võimalikult laia toetuspinda, siis on parem enne, kui sellest sotsiaalmeedias teada anda, oma partnerite ja kolleegidega läbi parlamendi suhelda ja uurida maad, milline on valmisolek laiapindse toetuse saamiseks sellisele eelnõule," lausus Mihkelson.

"Suheldes erinevate fraktsioonide esindajatega, ma ei näe, et praegu see teema oleks aktuaalne ja et selline eelnõu riigikogu menetlusse jõuab," lisas ta.

Mihkelson ei välistanud, et kunagi tulevikus võib Armeenia genotsiidi tunnistamise eelnõu riigikokku jõuda, kuid arvestada tuleb, et taolistel avaldustel on alati poliitiline tagapõhi. Praegu pole selliseks avalduseks aga õige aeg, sest liitlassuhete hoidmine Türgiga on väga oluline, nentis ta.

"Me suurepäraselt mõistame, mis on ajaloos toimunud, ja Eesti välispoliitika on ju laiemalt seatud seatud seisma nende väärtuste eest, et ükski inimsusevastane kuritegu ei jääks karistuseta või et need ei korduks. Aga praegusel ajahetkel, kus on hästi turbulentne maailm ja need uudised, mis tulevad Ukrainast, on pigem murettekitavamad kui pool aastat tagasi, ja on näha, et liitlasruumi kooshoidmisel on terve rida tõsiseid probleeme vaja lahendada, siis igasugune lisapinge liitlaste vahel, kaasarvatud meie enda tegevuse tõttu, ei teeni kindlasti Eesti julgeolekuhuvisid," lausus Mihkelson.

"Mis on praegu oluline rahvusvahelises välispoliitilises plaanis Eesti jaoks, on just nimelt julgeoleku tagamise küsimused ja liitlasruumi tugevdamine, mitte nõrgendamine. See on selge prioriteet meie välispoliitikas, see on minu isiklik seisukoht," lisas ta.

Välisministeerium suhtleb türklastega

Mihkelson viitas, et Türgi on pärast Tsahkna avaldust olnud diplomaatilistes kanalites väga selge ja kriitilise reaktsiooniga.

"Eesti on Türgiga sõlminud väga arvestataval arvestatavas mahus kaitsealase koostöö leppe soomukite tellimise näol. Türgi on väga tähtis liitlane NATO-s. Neid sõnumeid oleme loomulikult ka Türgi kolleegidele vahendanud otsekontaktides ja läbi diplomaatiliste kanalite," ütles ta.

Tsahkna sõnul suheldakse Türgi kolleegidega pidevalt ja tema avalduse kohta küsisid türklased, et millised plaanid täpsemalt on.

Välisministeeriumist öeldi ERR-ile, et Eesti suursaadik Ankaras on selgitanud Eesti seisukohti ning suheldud on ka Türgi suursaadikuga Tallinnas.

"Vestlustes rõhutasime kahepoolsete suhete olulisust ning jätkuvalt tugevat liitlassuhet Türgiga. Eesti ei omista Armeenia genotsiidi ühelegi tänasele riigile. Leiame, et ajaloos toimunust avalikult rääkimine aitab kaasa demokraatlike ühiskondade arengule ning samuti ära hoida nende kuritegude kordumist," öeldi välisministeeriumist.

Armeenia genotsiid toimus 1915. aastal, mil Osmanite riigis armeenlasi süstemaatiliselt hävitati ja deporteeriti ning mille käigus hinnanguliselt hukkus ligi 1,5 miljonit armeenlast.

Armeenia rahvusliku instituudi andmeil on armeenlaste tapmise genotsiidiks tunnistanud 32 riiki, nende hulgas ka USA, Venemaa ja 17 Euroopa Liidu riiki, kaasa arvatud Läti ja Leedu.

Armeenlaste massitapmise genotsiidiks tunnistamise vastu on Türgi, millega heade suhete hoidmiseks väidetavalt mõned riigid ei ole genotsiidi tunnustamise otsust teinud.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: