Juhtivad lääneriigid leppisid eelmisel aastal kokku 60-dollarise hinnalae kehtestamises Vene naftale, mis tähendab, et sellest kõrgema hinnaga ei tohi Vene naftat müüa. Sanktsiooni eesmärk on vähendada Kremli tulusid nafta müügist, mida see kasutab Ukraina vastu sõja pidamiseks.

Hinnalage kehtestanud riikide ettevõtetel on keelatud hinnalaest kallimalt müüdavat Vene naftat vedada, rahastada selle vedusid ja pakkuda kindlustusteenuseid sellist naftat vedavatele tankeritele.

Kuigi hinnalae vahetu mõju Kremli nafta ekspordituludele oli suur, vähenes selle mõju ajapikku. Venemaa hakkas kasutama nafta klientideni kohaletoimetamiseks hiljuti ostetud vanu tankereid ning Vene nafta peamised ostjad Hiina ja India ei järgi hinnalage.

Siiski on täheldatud ka sanktsioonide rikkumist Lääne ettevõtete poolt, millest mitmed on sattunud viimastel kuudel ise USA sanktsioonide alla.

Kolmapäeval avalikustas USA rahandusministeerium uued, senisest rangemad reeglid, milles leppisid kokku G7 riigid.

Uute reeglite kohaselt peavad kõik Lääne laevandusettevõtted saama oma klientidelt ametliku kinnituse, et lepingu objektiks olevat Vene naftat müüakse allpool nafta hinnalage. Piirangust kinnipidamist tuleb kontrollida iga kord, kui naftat lastitakse laevale või toimetatakse ostjale.

USA rahandusministeeriumi sõnul muudab uus reegel raskemaks Vene eksportööridele nafta müümist hinnalaest kõrgema hinnaga.

"Need muudatused raskendavad veelgi Vene eksportööride katseid vältida hinnalage," seisis rahandusministeeriumi avalduses.

Ministeeriumis lisati, et need Vene ettevõtted, mis ei soovi hinnalaest kinni pidada, kuid soovivad kasutada välismaiseid tankereid või kindlustust, peavad muudatuse järel kandma veelgi suuremaid kulusid.