Tavatult suletud uste taga peetud Läti valitsuse istungil jõuti transpordiministeeriumi esitatud ülevaate kaudu küll ühe arvuni, 3,7 miljardit eurot, kuid selgub, et suuremal osal sellest pole veel ei Euroopa Liidu ega ka kohaliku eelarve rahalist katet.

Samuti rõhutavad Läti valitsuse liikmed, et jutt käib vaid põhitrassist, mis ei hõlma näiteks maade võõrandamist, siganalisatsiooni ja isegi elektrifitseerimist.

Läti on jaganud trassi ehituse mitmeks osaks – Eesti piirist Vangažini, siis Vangaži-Salaspilsi-Misa osa ehk põhimõtteliselt Riia ringtee, ning Misast edasi Leedu piirini. Enam ettevalmistusi on praeguseks jõutud teha Riiast Leedu piirini kulgevas osas, mistõttu algab raudteeliini ehitus sealt ja Eestini jõutakse hiljem.

Põhitrassi hulka on arvestatud ka Riiat läbiv osa, suundadel keskraudteejaam-lennujaam-Misa. Siiski muud taristut, mis Läti pealinnas hädavajalik, see eelarve ei hõlma.

"Leedu ja Eesti soovivad seda projekti ellu viia rohkem oma rahvuslikest eripäradest lähtudes ega püüa tagada selle projekti ühist ideed ja eesmärki, mille keskmes on rahvusvaheline ühendettevõtte RB Rail. Just see ettevõte peaks olema n-ö templihoidja, kes peaks tagama, et projekt areneks kõigis Balti riikides koordineeritult ja samade põhimõtete alusel," ütles Läti transpordiminister Kaspars Briškens.

Rail Balticu ehitamiseks loodud Rail Baltica nimelise projekti kogueelarve pole ikka veel teada, see peaks selguma märtsi alguseks. Lätlaste soov on ümber kujundada ka projekti juhtimine ja määrata konkreetsed vastutusalad.