RB Rail võrdles põhitrassi ehituslepingu alusel tehtavate muldkehatööde ühikuhindu Lätis, Leedus ja Eestis, et saada omavahel võrreldavaid näitajaid, rääkis Paegle Läti meedias. Saadud andmetest selgus, et lõigu Riiast lõuna pool asuva lõigu Misa-Läti piir (DS4) puhul on kilomeetri maksumus ligikaudu 16,3 miljonit eurot, mis on 2,3 korda kõrgem kui Eesti normaliseeritud näitaja ja ligikaudu 66 protsenti kõrgem kui Leedus.

"On selge, et Läti allkirjastatud lepingus on kruusa, pinnase ja muude alusmaterjalide ühikuhinnad väga kõrged ja riik ei saa seda endale lubada," tõdes Paegle.

Seega peab Läti, mis on tunnistanud rahapuudust, nüüd otsustama, mida teha, rõhutas ta. Esimene võimalus hõlmab põhitrassi lõunapoolse lõigu uue projekti loomist, mis võtaks aga umbes kaks aastat aega. Samal ajal maksaks ümberprojekteerimine umbes kaheksa miljonit eurot, kuid potentsiaalselt võiks see kokku hoida 100–200 miljonit.

"Samas uue hanke väljakuulutamine kahe kuni kolme aasta pärast ei taga, et inflatsiooni tõttu ei saa me veelgi kõrgemat pakkumist," märkis Paegle.

Teine võimalus on tema arvates istuda maha põhitrassi ehitajaga E.R.B. Rail JV ja küsida, miks need materjalid – kruus, killustik ja muud – on naaberriikidega võrreldes nii ebaproportsionaalselt kallid. Tema arvates oleks vaja kokku leppida ühikuhindade mõistlikus alandamises, mis võimaldaks sama palju või isegi rohkem kokku hoida.

Läti transpordiministeeriumi koostatud ülevaates, mille valitsus 26. mail teadmiseks võttis, öeldi, et Lätil on põhitrassi ehitustöödeks saadaval 603 miljonit eurot veidi alla 700 miljoni euro suurusest kogusummast, mis hõlmab ka ehitusjärelevalvet ja projektijuhtimist.

Selle rahastamisega on praegu võimalik ehitada 52,66 kilomeetri pikkune põhitrassi tamm. Seega maksab põhitrassi muldkeha ehitamine ligikaudu 11,45 miljonit eurot kilomeetri kohta. Sellele lisanduks rööbaste ja juhtimissüsteemide paigaldamise ning jaamade ehitamise kulud.

Lätis Rail Balticu ehitamise eest vastutav riigiettevõte Eiropas Dzelzceļa līnijas (EDzL) ja konsortsium ERB Rail JV sõlmisid Rail Baltica põhitrassi ehituslepingu 2023. aasta detsembris. Rahvusvahelise konkursi võitnud ERB Rail JV moodustavad Prantsusmaa Eiffage Génie Civil, Poola Budimex ja Itaalia Rizzani de Eccher.

Põhiliini ehitustööd hõlmavad Rail Balticu ehitust väljaspool Riia linna piire. Ehitaja peab tagama raudteeliini põhitrassi infrastruktuuri umbes 200 kilomeetri pikkusel lõigul - rööbastee alus- ja pealisehitiste ehitamise, sealhulgas maa ettevalmistamine, muldkehade, raudteesildade, teede, tunnelite, viaduktide ehitamine, insenervõrkude ümberpaigutamine, rööbaste ja ballasti paigaldamine.

Eesti, Läti ja Leedu on võtnud kohustuse ehitada Rail Baltic valmis 2030. aastaks.