X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

EL-i rahandusministrid leppisid kokku uutes eelarvereeglites

Euroopa Liidu lipp.
Euroopa Liidu lipp. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid kokku ühenduse eelarvereeglites, mis hakkavad kehtima juba alates jaanuarist. Reegleid ei jõustatud neli viimast aastat.

Reeglites kokku leppimine oli küsimärgi alla, sest lõunapoolsed liikmesriigid ja Prantsusmaa nõudsid reeglite leebemaks muutmist investeeringute soodustamise nimel ning põhjapoolsed riigid ja Saksamaa soovisid seniste rangete reeglite säilitamist, et vältida mõnede riikide võlaspiraali sattumist.

Reegleid ei jõustatud alates 2020. aastast koroonapandeemia ja Venemaa täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse, kuid liikmesriigid otsustasid juba aasta alguses, et enam reeglite peatamist ei pikendata.

"Me oleme nüüd saavutanud hea kokkuleppe EL-i eelarvereeglite osas. See kokkulepe tagab rahanduspoliitilisi reegleid, mis innustavad reforme, teevad ruumi investeeringutele ning võtavad arvesse liikmesriikide spetsiifilist olukorda," ütles Hollandi rahandusminister Sigrid Kaag.

Tegemist on juba neljanda Euroopa eelarereeglite reformiga, mis on tuntud stabiilsuse ja kasvu pakti nime all. Sarnaselt seniste reeglitega ei tohi liikmesriikide eelarvepuudujääk ületada kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Samuti peavad liikmesriigid, mille võlakoormus ületab 60 protsenti SKP-st, vähendama oma võlakoormuse taset.

Samas on uued reeglid senistest leebemad, sest need näevad ette varasemaga võrreldes aeglasemat võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi vähendamist juhul, kui liikmesriik rikub võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi ülempiire. Seega saab väita, et tegemist on osalise võiduga Prantsusmaale ja lõunapoolsete liikmesriikidele.

Näiteks peavad uute reeglite kohaselt riigid, mille võlakoormus ületab 90 protsenti SKP-st, vähendama võlakoormust ühe protsendi võrra SKP-st aastas. Varasemad reeglid kirjutasid ette võlakoormuse vähendamist vähemalt 1/20 võrra, mis näiteks Itaalia puhul tähendanuks neli protsenti SKP-st.

Kui riigi võlakoormus jääb 60 ja 90 protsendi vahele SKP-st, siis peavad riigid vähendama võlakoormust vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas.

Samuti peavad uute reeglite kohaselt püsima nii võlakoormuse kui eelarvepuudujäägi ülempiire rikkuvate riikide eelarvepuudujäägid allpool 1,5 protsendi SKP-st, vahendab Financial Times.

Kui riigi suhtes on algatatud eelarvereeglite rikkumise eest ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP), siis selline riik peab vähendama kulutusi 0,5 protsendi võrra SKP-st.

Euroopa Komisjon on juba öelnud, et liiga paljude riikide 2024. aasta eelarved ei vasta nõuetele, ning on võimalik, et pärast Euroopa Parlamendi valimisi algatatakse nende riikide suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.

Samas lubab Prantsusmaa ja lõunapoolsete liikmesriikide poolt saavutatud erand mitte arvestada sanktsioonide rakendamisel võla teenindamise intressikulusid 2025. kuni 2027. aastani, mistõttu reaalselt oleks neil aastatel vaja vähendada eelarvepuudujääki ja võlga nõutust vähem.

Riigid saavad rohkem armuaega oma eelarvete korda viimiseks, kui nad teevad rohelist üleminekut toetavaid reforme ja investeeringuid.

"Esimest korda 30 aasta jooksul tunnistab stabiilsuse ja kasvu pakt investeeringute olulisust," kirjutas X-is Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire.

Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikidele vaatevinklist on hea uudis, et uued reeglid lubavad teatud erandeid riigikaitsekulutustele. Samuti liigub rõhuasetus riigi kuude suurusele eelarvepuudujäägi suuruselt, sest valitsuse otsese mõju all on just kulud, kuid vähemal määral tulud.

Osad eksperdid ütlevad, et reform ei lihtsusta reegleid ega taga järjekindlamat reeglite jõustamist.

"On tunne, et riigid nagu Prantsusmaa ja Itaalia andsid teatud lubadused, mis pole siduvad lühiajalises perspektiivis, lootuses, et neid kunagi ei tule täita," ütles komisjoni esialgse eelarvereeglite muutmise ettepaneku autor Lucio Pench.

Ministrite saavutatud kokkuleppe peaks heaks kiitma kõneluste järel Euroopa Parlament. Kuna parlamendi seisukohad võla suhtes on leebemad, siis võivad, kuigi ei pruugi reeglid lõplikul heakskiitmisel veidi leebemaks muutuda.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Timnes/Reuters/Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: