Alampalga tõus kasvatab uuel aastal hüvitisi ja lasteaiatasusid

Alampalga tõus järgmisel aastal 95 euro võrra 820 eurole kergitab nii hüvitisi kui ka mõnede omavalitsuste lasteaiatasusid.
Alampalga tõus kergitab sotsiaalkindlustusameti makstavaid vanemahüvitiste määrasid.
Ema ja isa vanemahüvitis alampalga määras kerkib 95 euro võrra: 725 eurolt 820 eurole. Samade summade ulatuses tõusevad ka lapsendaja vanemahüvitis alampalga määras ja jagatav vanemahüvitis alampalga määras.
"Nii lapsepuhkuse kui ka puudega lapse vanemapuhkuse minimaalne päevamäär kerkivad tuleval aastal 34,25 eurolt 38,74 eurole," sõnas sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elis Maria Oldekop.
Miinimummääras hüvitist makstakse juhul, kui vanemahüvitise arvutamise alusperioodil puudus vanemal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Töötasu alammääraga on seotud ka ohvritele ohvriabi seaduse alusel pakutavad teenused ja hüvitised. "Alates selle aasta 1. aprillist, kui jõustus uus ohvriabi seadus, hüvitame vägivallakuriteo ohvri isiklikele abivahenditele tekitatud kahju kuni alampalga ulatuses või ohvri surma korral lähedaste matusekulud kuni alampalga ulatuses," sõnas Oldekop. Seega on ka siin maksimummäära tõus 95 eurot.
Samuti on töötasu alammääraga seotud erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumine, mida tasutakse sotsiaalmaksuseaduse alusel, aga määr, millelt maks arvutatakse, on 2024. aastal eelmise aasta (st 2023. aasta) töötasu alammäär.
Ka töötutoetus on seotud töötasu alammääraga. Selle maksimaalne suurus kuus on järgmisel aastal 362,5 eurot. Tänavu on see 327,05 eurot.
"Töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus muutub samuti, aga selle suurus selgub aasta alguses. Töövõimetoetust indekseeritakse samuti järgmisel aastal, kuid selle suurus selgub 1. aprilliks, mil toimub pensionide indekseerimine," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster.
Mõnes linnas tuleb lasteaia eest rohkem maksta
Kuna mõned omavalitsused on sidunud üleriigilise alampalgaga ka lasteaedade kohatasu, siis kerkib ka see. Mõnedes suuremates Eesti linnades kompenseerib aga omavalitsus vahe, nii et lapsevanem midagi juurde maksma ei pea.
Tallinna elanikele munitsipaallasteaia kohatasu ehk vanemate poolt kaetava osa määr ei muutu. Kohatasu on 88,45 eurot tava- ja 97,15 eurot ujulaga lasteaias.
"Alampalgamäära tõusuga tõuseb Tallinna munitsipaallasteasutuste kohatasu, aga koos sellega tõuseb ka linnapoolne toetus lapsevanematele. Arvestades üldist elukalliduse kasvu ja pakkumaks tuge väikeste lastega peredele, jätkab Tallinn kolmandat aastat järjest peredele lasteaia kohatasu tõusu kompenseerimist," ütles Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Leini Jürisaar.
Tallinna toetuste tõus puudutab ka hoolduspere vanema toetust, mis moodustab alampalgast poole. Seega tõuseb hoolduspere vanema toetus alates uuest aastast senise 362,50 asemel 410 eurole.
Ka Tartus jääb linnavalitsuse otsusega lapsevanematele kuni 2026. aastani lasteaia kohatasu samaks - 81 eurot.
Seevastu Pärnu on otsustanud kohatasudes tõsta lapsevanema panust. Keskuslinna ujulata lasteaiad ja ujulaga lasteaiad juunist augustini ning Audru ja Paikuse lasteaiad küsivad senise 57 euro asemel järgmisel aastal kohatasu 70 eurot. Keskuslinna ujulaga lasteaiad jaanuarist maini ja septembrist detsembrini soovivad lapsevanemalt senise 71 euro asemel 88 eurot. Lindi lasteaed-algkooli ja Jõõpre kooli lasteaiad hakkavad vanemale maksma 46 euro asemel 56 eurot ja Tõstamaa lasteaed 34 euro asemel 42 eurot.
Lasteaiatasud tõusevad ka Viljandi lapsevanematele keskmiselt 10-11 eurot kuus.
Valitsus kinnitas 7. detsembril lähtuvalt tööandjate ja ametiühingute kokkuleppest 2024. aasta töötasu alammääraks 820 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,86 eurot, millega tõuseb alampalk 95 euro võrra.
Töötasu alammäära tõstmises leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kokku 10. oktoobril sõlmitud kollektiivlepinguga. Ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kokkuleppe järgi tõuseb Eestis alampalk 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast.
Toimetaja: Mari Peegel