X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Parts: idee Elektrilevi börsile viia on mõttetu asendustegevus

Juhan Parts.
Juhan Parts. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Rahandusminister Mart Võrklaeva idee viia Elektrilevi osaliselt börsile on mõttetu asendustegevus ja selle asemel tuleks tagada, et inimestel oleks igal pool normaalne elekter, ütles endine majandus- ja peaminister Juhan Parts. Ka Tallinki juht Paavo Nõgene leiab, et Elektrilevi börsileviimisest ei muutuks Eesti inimeste jaoks midagi paremaks.

Rahandusminister Mart Võrklaev teatas neljapäeval, et soovib valitsuselt heakskiitu Eesti Energia tütarettevõtete Elektrilevi ja Enefiti börsile viimiseks ning Enefit Greenist veel ühe osa erastamiseks börsil.

Juhan Parts ütles ERR-ile, et Võrklaeva idee on Eesti avalikkuse lollitamine. Ta märkis, et Elektrilevi on loomulik monopol ja selle börsileviimise asemel tuleks tagada, et igal pool oleks normaalne elekter.

"Ei ole ju võimalik, et neid võrgutrasse ei suudeta enam mingil tasemel puhtana hoida. See [probleem] oli ka kümme aastat tagasi kogu aeg, siis sai ettevõte igasugu ülesanded, et seda kõike tagataks, aga nüüd on jälle samad asjad," ei mõistnud ta.

Parts rõhutas, et Eesti ei ole nii suur ja hoomamatu, et neid elementaarseid asju ei suudetaks korda teha, asi on käpardlikkuses. Ta tõi välja, et oma mõju on ka riigi ammusel soovil eraldada Elektrilevi Eesti Energiast.

"On ju teada, et peaminister on kogu aeg tahtnud Elektrilevi eraldada, võitleb kogu aeg Eesti Energiaga. See on ju riigi äriühing! Kogu aeg käib Elektrileviga võitlus, ettevõte on viidud stressiolukorda. Selle asemel, et anda ette ühemõtteline standard, tegeldakse lahutamisega," kritiseeris ta.

Partsi hinnangul tuleks Elektrilevi nõukogul, juhatusel või üldkoosolekul anda ettevõttele väga selge juhis, et võrgutrasside puhtus olgu tagatud, sest Eesti ei ole nii suur, et kui kuskile kasvab mets, siis ei suudetaks liinialuseid puhtaks teha.

Endine valitsusjuht ütles, et Elektrilevi küsimust tuleb vaadata laiemalt kogu energeetika kontekstis – pole teada, kust tegelikult järgmised 30-40 aastat vajalikku võimsust saame, kuna enne taastuvenergiasse investeeringute tegemist peab olema vastus küsimusele, kust tulevad juhitavad võimsused, mille maht peab olema tipukoormus pluss kümme protsenti.

"Sellele küsimusele ei vastata, kõik räägivad mingist odavast taastuvenergiast. Mitu korda ma pean ütlema, et taastuvenergia on kõige kallim, sest selle hulka tuleb kanda reservvõimsused – see tähendab täiendavaid võrguinvesteeringuid," tõdes Parts. "Selle taustal on Elektrilevi börsileviimine täiesti mõttetu asendustegevus. Võrklaev tuleb börsile viia! Kõigepealt Võrklaev ja Kaja Kallas börsile ja siis vaatame."

Parts lisas, et ei tohiks nõustuda sellise tsirkusega, mida valitsus teeb.

"Seal on see rändteater nimega Eesti 200. Kas Tiit Riisalo on juba oma plaaniga välja tulnud? Ta ju ähvardas, et ainult temal on plaan. Majandus kukub 17. kvartalit, välispoliitikas hakkab üks läbikukkumine teist taga ajama – 30 aastat pärast iseseisvumist oleme saavutanud sellise poliitilise taseme," kritiseeris ta.

Küsimusele, kust siis võtta raha, mida Elektrilevi linvesteeringuteks vajab, vastas Parts, et selleks on kolm allikat: kõigepealt tuleks ära jätta raudtee elektrifitseerimine Koidula ja Narvani, milleks kulub poolteist miljardit eurot.

"Kõigepealt garanteerime elementaarse elektrivarustuse ja seni sõidavad tavalised vedurid," selgitas ta.

Teiseks tõi Parts välja rohepöörde miljardid, mida kulutatakse kõikvõimalikele asjadele ja võiks kulutada ka Elektrilevi investeeringutele, sest üks selle pöörde eeldusi on kogu maa kõikide tegevuste elektrifitseerimine.

"See on erakordne olukord, kus kümne aasta mökutamise tulemusel on tekkinud investeeringute puudujääk. Milleks mängida seda võrgutasude mängu, kui olukord on selline. Võib-olla tuleb teha mingi ühekordne investeeringusüst," nentis ta.

Parts lisas naljatamisi, et kolmas võimalus on Võrklaeva aktsiate müük ning ühtlasi peaks Riisalo ja Eesti 200 esimees Margus Tsahkna viima läbi kiire koolituse, et ülemäärased kliimaministeeriumi ametnikud ja riigikantselei kommunikatsioonispetsialistid käsu korras elektrikuteks ümber õpetada.

Nõgene: Elektrilevi börsileviimisel makstaks tarbijatelt korjatud raha dividendideks

Ka Tallinki juht Paavo Nõgene kritiseeris Elektrilevi börsileviimise ideed teravalt ja küsis sotsiaalmeedias, mis Elektrilevi börsileviimisest Eesti inimese või ühiskonna jaoks paremaks muutub.

"Kas see, et äriühingule tekib börsile minnes veel selgem kapitali tootluse nõue/ootus, mis rahuldab aktsionäre? Kas see, et edaspidi makstakse aktsionäridele dividende, mitte ei investeerita tarbijatelt kokku korjatud raha võrgu arendamisse? Kas see, et eelnev muudab kodanikule võrgu ülalpidamise/arendamise kallimaks?" kirjutas ta.

Samuti märkis Nõgene, et pärast erastamist saaks poliitikud elektrikatkestuste korral pareerida, et tegu on börsiettevõtte probleemiga.

"Nagu börsile viidud Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad näide, peab teenima ca kaheksa miljonit eurot aastas kasumit, selmet selle võrra langetada praamipiletite hinda," tõi ta näite.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles neljapäeval, et soovib valitsuselt heakskiitu Eesti Energia tütarettevõtete Elektrilevi ja Enefiti börsile viimiseks ning Enefit Greenist veel ühe osa erastamiseks börsil.

Elektrilevi börsileviimisel oleks ministri sõnul kolm eesmärki: see aitaks suurendada sõltumatust ettevõtte juhtimisel, osaline müük annaks lisaraha Eesti Energiale ning tähtsaim, Elektrilevi saaks lisaraha, et investeeringutemahtu suurendada.

"Raha tuleks juurde nii, et kui me müüme olemasolevaid aktsiaid, millest läheb raha Eesti Energiale, aga kui emiteerida ka uusi, siis sealt on võimalik ka ettevõttesse raha juurde tuua," põhjendas Võrklaev.

Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm on varem ERR-ile öelnud, et arengukava kohaselt peaks Elektrilevi järgmistel aastatel investeerima töökindluse tõusu 150-200 miljonit eurot aastas. Praegu kehtiv tariif tagab investeeringuteks 34 miljonit eurot aastas, kuid asendusväärtust kasutades kasvaks investeerimisvõimekus üle 250 miljoni euro aastas.

Konkurentsiamet on teinud Elektrilevile ettekirjutuse seoses ulatuslike elektrikatkestustega, sest tuvastas järelevalvemenetluse käigus hulga puudusi võrguühenduse katkestuste likvideerimises ja kriisijuhtimises.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: