Valitsus käsitles eilsel energeetika arutelul ka Eesti Energia aktsiakapitali suurendamist 100 miljoni euro ulatuses Narva gaasielektrijaama ehitamiseks. Et kõik üheselt aru saaksime, kas valitsus andis eile heakskiidu Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks ja kas üldkoosolekuna viite selle nüüd ellu?

Tegelikult seda lõplikku otsust ei ole. Meil on vaja teha ära tasuvusarvestused ja meil on vaja ka hinnata, kas see on kõlblik eelarvepoliitiliselt. See tähendab, et kas ta on kulu või investeering. Tasuvusarvestus annab vastuse, kas me hakkame saama sealt tulu või me hakkame sinna peale maksma. Ja selleks on ka eelarvereeglid.

Gaasijaam on kindlasti vajalik või hea mõte elektri stabiliseerimiseks, kuna meil on väga suur taastuvenergia programm. Aga samas odav ta ei ole. Peab kõik arvutused üle tegema ja nägema, kas ta pääseb ikka turule.

Nii et lõplikku otsust veel ei olegi ja eilsed pealkirjad olid veidi ennatlikud?

Ega ma neid pealkirju väga jälginud, aga kõlas küll sedamoodi, nagu oleks midagi lõplikult ära otsustatud. Me võtsime tähtaja maikuuni.

Tegelikult on ka riigieelarves investeeringute real olemas see. Kui eelarve keeles rääkida, siis finantstehingute real on 100 miljonit Eesti Energiale juba eraldatud. Ja seal on vihje, millele ta tõenäoliselt läheb. Sellise suhteliselt tingliku kõneviisiga. Nii et seal on paindlikkus sees. Ja tõenäosus, et Narva see gaasijaam tuleb, on suur. Lisaargument muidugi on, et tema tasuvust saab tõsta Narvale sooja müües. Meil vabaneb selle käigus ju sooja.

Mäletatavasti arutas valitsus täpselt sama küsimust ehk Eesti Energia aktsiakapitali suurendamist ja Narva gaasielektrijaama ehitamist detsembris 2023, kui teema viis valitsusse teie eelkäija Mart Võrklaev. Vaadates olukorda Eesti energeetikas ja neid jutte kriisist, siis miks on olnud vaja selle otsusega enam kui aasta venitada? Mida Eesti on kasvõi varustuskindluse aspektist sellega võitnud, et juba detsembris 2023 seda otsust ei langetatud?

Ega minu arust olnudki vaja venitada. Ja kui me nüüd saame tegutsema, siis me saame ka alles 2028. aastal ta valmis. Muidu oleks varem saanud. Teatud kaalutluse probleemid on ju alles. Eelarvelised ja mis seal salata, ka keskkonna omad.

Ma olen siin taustal uurinud, ma ei olnud ju siis valitsuses, et ei olnudki mõistlikku seletust, miks sellele teemale blokk ees oli.

Ma arvan, et see oli mingi poliitiline kius, mida ei ole mul au kirjeldada.

Tegelikult suures plaanis me pidime neid otsuseid nagunii tegema ja see alternatiiv, mis meil praegu on, siis selle reservvõimsuse koha pealt, see on tegelikult keskkonnavaenulik, hoopis kallim.

See suur triumf, mida üks valitsus kiitis, et tema otsustas põlevkivijaamad reservi jätta. Hädalahendusena oli muidugi vajalik ja keegi ei kavatsenudki neid likvideerida. Aga tegelikult oleks pidanud kohe hakkama arvestama seda, et põlevkivijaamad, kui nad turule tulevad, siis nende käivitamine on äärmiselt kallis ja nende lühiajaline käitumine annab kallist elektrit. Nii et see otsus, vist oli aastal 2019, suurt triumfi ei olnud. Et ikkagi natuke puhtamale energiale, gaasile üleminek reservvõimsusena või sageduse hoidjana oli vajalik juba toona.

Aga eelmises valitsuses? Natukene segaseks jääb, miks nad sellega jantisid nii kaua.

Kui me loeme kliimaseaduse eelnõu ja energiamajanduse arengukava 2025, siis soovib riik seada piirangu, et uus gaasijaam või uued gaasijaamad võivad fossiilset gaasi kasutada vaid aastani 2040. Edasi peab kasutama vesinikku või biometaani. Kas teie Eesti Energia üldkoosolekuna peate seda realistlikuks? Ja kas see tähendab, et aastal 2040 saab see uus gaasijaam edasi töötada või tuleb see piltlikult öeldes utiliseerida või kuskile kolmanda maailma riiki maha müüa?

Õnneks ei ole mul vaja sellele küsimusele vastata rohkem, kui et maikuu on see tähtaeg, mis ajaks me oma arvutused, sealhulgas ka siis eelarvekaalutlused peame ära tegema. Aga lõpuks see vastus peab tulema.

Ja ega see biogaas kuhugi kao. Unistus biogaasist on meil ka praegu olemas. Lihtsalt seda mahtu ei ole näha. Ja sellepärast on küsimus väga põhjendatud.

Aga see ei sega meid kuidagi – kui ei tule, siis on fossiilgaas. Ära ta seal põletatakse, see biogaas, mis meil tolleks hetkeks on. Ja kui ei jätku, siis fossiilset gaasi. Nii kaua meil seda on.

Aga ka fossiilse gaasiga on probleemid ja mitte ainult keskkondlikud, vaid ka see, et ta ikkagi on rahvusvahelises ulatuses despootiate käes ja Euroopa ei taha sõltuda despootiatest.

USA varud ei ole nii lõputud, kui siin räägitakse ja see ei ole kõige rentaablim gaas üldse. On kildagaas. Ütleme nii, et maailma gaasivarud ei ole demokraatlike riikide valitseda.

Elering on välja kuulutanud 500 megavati mahus hanke sagedusreservide saamiseks, mille raames eeldatakse ka uute tootmisvõimsuste rajamist, mis osaleks elektriturul. Kui riik nüüd ikkagi otsustab, et Eesti Energia rajab uue gaasijaama ja Eesti Energia on rääkinud sajamegavatisest võimalikust Narva jaamast, siis kas see tähendab lisanduvat sellele 500-le megavatile? Või ei oleks sisulist muutust selle 100 megavatise gaasijaamaga ning Eesti Energia lihtsalt osaleks sellel 500 megavatisel sagedusreservide hankel?

Mõlemad variandid on minu arusaamist mööda võimalikud. Aga see ei ole päris sama asi, mida teeb Kiisa jaam. Kiisa jaam ei ole mõeldud börsil päevaseid pakkumisi tegema, aga õiguslikke piiranguid otseselt ees ei ole.

Ma pean endale selle asja natuke klaarimaks tegema ja katsuma mitte terminites eksida. Põhimõtteliselt on idee see, et gaasijaama on võimalik kiiresti käivitada erinevalt põlevkivijaamadest. Ja ta annab sellisena palju kiiremat ja puhtamat elektrit kui põlevkivijaamad.

Põlevkivijaamad saavad meil otsa ju. Neisse ei ole mõtet teha massiivseid investeeringuid, kui on võimalik teha midagi puhtamat. Ja midagi puhtamat on võimalik.

Kui eraettevõtte Utilitas juht Priit Koit eelmine kord Vikerraadios käis ja jutt oli Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisest ja võimalikust gaasijaama rajamisest, siis nimetas ta seda ebaõiglaseks konkurentsiks ja turu solkimiseks. Eraettevõte ei saa ju niimoodi tasuta kapitali, eraettevõte peaks võtma pangast intressiga laenu. Kuidas te riigi esindajana Utilitase kriitikale vastate? Miks tahab riik anda oma ettevõttele ebaõiglase konkurentsieelise ja vähendada seega eraettevõtte võimalust turupõhiselt gaasielektrijaama rajada?

Eks see kriitika natukene toores on, ega riik ei saa midagi tasuta. Korjab seda inimestelt ja võtab ka intressiga laenu.

Aga ma saan ta meelehärmist aru, erahuvi siinjuures on. Eks siis tuleb lihtsalt kahetseda, et Utilitas seda gaasijaama pole seni ise ehitanud.

Minu arust on tegemist väga tubli ettevõttega, tal on väga huvitavaid energiaprojekte, aga riik peab vaatama ikkagi selle pilguga, kas erasektor kõiki lünki suudab täita, kas ta on suutnud täita. Olukord on ikkagi see, et ta ei ole suutnud täita. Ja ka meil ju ei ole kindlust enne maikuud, et me selle probleemi lahendame.

Suur risk on, et see asi ei hakka tootma ja see risk on ka põhjus, miks Utilitas oma gaasijaama pole püsti pannud. Ma ei ole siin kuidagi erasektorile näpuga näitamas, mulle väga meeldivad nende taastuvenergia ideed ja soovin neile jõudu, aga meil on julgeoleku kohustused.

Teatud hetkel riik peab olema lõplik otsustaja, mida ühiskond vajab ja mõtlema sõna otseses mõttes riiklikult, kui eraettevõtted pole neid probleeme lahendanud.

Kogu see energia küsimus on ju pakkumise probleem. Mina ka valitsuses püüan veenda igal võimalikul juhul, et kui meil on pakkumise probleem, siis me samal ajal ei tohi stimuleerida nõudlust. Me maksame mingeid hindu kinni, mille tulemus on jällegi defitsiit. Me peame turgu iseenesest tõlkima, aga aru saama, mis turul toimub ja sõnastama, mis on probleem. Aga peame ka tunnistama, et turg ei ole jõudnud sinna, kuhu uutes oludes on vaja kiiresti jõuda.

Kui ma loen Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE 2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingut, siis see näeb üheselt ette Eesti Energia tükeldamise. "Eraldame põlevkivi kaevandamise Eesti Energiast ja loome eraldi äriühingu, mis tagab võrdse ligipääsu põlevkiviressurssidele kõigile turuosalistele kulupõhise hinnaga". Ja üks teine rida: "Viime lõpuni Elektrilevi eraldamise Eesti Energiast." Jürgen Ligi, millal te viite Eesti Energia tükeldamise ellu või kas pärast Kaja Kallase peaministri kohalt lahkumist see ei olegi enam aktuaalne?

Ütleme nii – ma õnneks saan niimoodi poliitikas tegutseda, et ma ignoreerin suuresti koalitsioonilepingut. Nad on erinevate ministrite algatuste allikaks, aga see küll päevakorras ei ole. Minu jaoks ei ole kunagi olnud.

Tegelikult on meil energiajulgeoleku seisukohalt kogu aeg selge olnud, et me ei või lihtsalt mingisuguste kinnismõtete järgi opereerida. Me peame tagama energiavarustuse. Siin mingit sellist kurgiturgu ei ole, täiskonkurents toimib.

Kogu aeg on olnud mure Eesti Energia investeerimisvõimega, rahavoogudega vähem, aga ka suhtarvudega. On millegipärast arvatud, et põlevkivielektrile rajatud Eesti Energia on mingisugune supervõim, keda peab kogu aeg umbusaldama ja ohjeldama. Ei, ta on ikkagi meile vajaliku kauba tootja, aga tal on ka majanduslikult väga-väga suured probleemid ja see lõhkumine, see mitte kuidagi meie energiavarustusele kindlustunnet ei paku.

Praegu tegutseb Eesti Energia Keit Pentus-Rosimannuse aegse omaniku ootuse dokumendi alusel, mis on tänaseks ju vananenud. Millal sõnastab Jürgen Ligi üldkoosolekuna uuendatud omaniku ootuse?

Kindlasti mu jaanuari kalendrisse jõuab kohtumine sel teemal. Meil on siin päris suuri muresid, mis tuleb läbi rääkida enne, kui omaniku ootusi kirjeldada.

Kogu asja märksõna on energia pakkumise kindlustamine ja selleks investeeringute tegemine. Seda on väga keeruline teha muutunud oludes.