Oktoobri keskel kirjutas Äripäev, et riigikogu liige Kalle Grünthal tankis viieminutilise vahega oma autosse nii bensiini kui ka diislikütust. Eesti Ekspress lisas, et Grünthali kütusekaarti kasutati ajal, mil poliitik ise riigikogu saalis tööd tegi.

Nii nagu kuluhüvitistest makstud spaa-arved, majoneesi- ja pitsaostud või iseenese raamatu soetamine, avas ka Grünthali skandaal järjekordse arutelu kuluhüvitiste üle.

"Pikema ajalooga parlamendisaadikud mäletavad, et kuluhüvitisi on praktiliselt iga koosseis arutanud. Ja just siis, kui tekib kas mingi puudus, vajakajäämine või keegi on mingit pahandust teinud," märkis Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo.

Enamik erakondi avaldas ka oktoobris arvamust, et kuluhüvitiste süsteemi võiks moel või teisel muuta. Näiteks riigikogu esimees Lauri Hussar käis välja mõtte vähemalt kütusekaardi kasutus kontrolli alla võtta, nii, et kaarti ei võiks anda kellelegi teisele, et tankida võiks vaid ühte liiki kütust ja mitte üle ühe korra päevas.

Oktoobris, kui skandaal veel kuum oli, arutati seda ka riigikogu juhatuses.

"See konkreetne ettepanek ei leidnud riigikogu juhatuse toetust ja kui see riigikogu juhatuse toetust ei leidnud, siis me seda mõtet edasi ei arendanud," tõdes Hussar neljapäeval. "Küll me leppisime kokku, et me arutame siis, kui vanemate kogu koguneb, ka seda, kas ja kuidas võiks kuluhüvitiste süsteemi üle vaadata."

Vanematekogu pole kogunenud

Seda, et kokku peaks kutsuma fraktsioonide esimehi ühendava vanematekogu, ütles pärast pooleteisttunnist arutelu ka riigikogu aseesimees, reformierakondlane Toomas Kivimägi.

"Minu parimat teadmist mööda seda teemat hetkel rohkem kajastatud ei ole," ütles Kivimägi erakonnakaaslane Erkki Keldo kaks kuud hiljem, ning pakkus, et võib-olla on arutelu jätkunud riigikogu juhatuses.

"No riigikogu esimees pidi seda arutelu vedama," ütles parlamendi aseesimees keskerakondlane Jüri Ratas. "Neid arutelusid rohkem riigikogu juhatuses ja vanematekogus olnud ei ole."

Seda tunnistab ka Lauri Hussar. "Antud juhul me oleme riigikogus tegelenud palju olulisemate küsimustega, kui riigikogu korralduslikud küsimused, mis on seotud vanematekoguga ja kuluhüvitistega," sõnas Hussar, kuid lubas siiski, et võtab kuluhüvitiste teema veel jutuks.

"Uuel aastal vaatame, kui saame riigikogu vanematekoguga kokku, et kuidas me võiksime selle küsimusega edasi minna," sõnas spiiker.

Paljud on praeguse süsteemiga rahul

Erkki Keldo hinnangul näitas oktoobrikuine arutelu, et konsensust leida on tõenäoliselt keeruline. Ka Hussar tõdes, et arvamusi on igasuguseid. Nii näiteks toetasid mitmed saadikud oktoobris mõtet kuluhüvitisi vähendada ning need samal ajal ära peita nii, et aruandeid raha kasutamise kohta ei peaks enam esitama.

Hüvitiste vähendamise poolt on ka Hussar, aga kontrollimise võimalust ta ära ei kaotaks.

"Selle pärast, et need on väga selgelt tööga seotud kulud. Pimedaks tegemine ehk kuluhüvitiste administreerimise lõpetamine sellele koosseisule ei tule kõne alla, sest see ei ole lihtsalt seadustega kooskõlas," ütles Hussar.

Ka Jüri Ratas leiab, et praegune süsteem toimib. "Siin on väga lihtne põhimõte, see ei ole ühegi liikme isiklik raha. See tuleb Eesti maksumaksjate ja ettevõtjate taskust. Seda raha on võimalik kasutada enda tööga seotud kulude katteks," sõnas Ratas.

"Mis saab tänase süsteemi tugevuseks öelda, ongi see, et see on avalik, see on läbipaistev, ajakirjandus, avalikkus võib kõik need dokumendid välja küsida, saab kontrollida nii palju kui võimalik," kiitis ka Erkki Keldo.

Seda, et tänane süsteem toimib hästi, näitas Hussari sõnul ka sügisene skandaal. "Pärast neid väljatoomisi, ma olen täiesti kindel, et nende kuluhüvitiste võimalike väärkasutuste hulk on oluliselt vähenenud," ütles Hussar.