X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ökonomistid: euroala majandus kasvab järgmisel aastal aeglaselt

Euroopa Liidu lipud Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis. Ökonomistid ennustavad euroalale habrast majanduskasvu.
Euroopa Liidu lipud Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis. Ökonomistid ennustavad euroalale habrast majanduskasvu. Autor/allikas: SCANPIX/ZUMA PRESS/XINHUA/ZHAO DINGZHE

48 majandusteadlase keskmine prognoos euroala tuleva aasta majanduskasvule on ainult 0,6 protsenti, mis on madalam kui Euroopa Keskpanga (ECB) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ennustatud vastavalt 0,8- ja 1,2-protsendiline kasv.

Mainekas majandusväljanne Financial Times viis läbi traditsioonilise aastalõpu küsitluse majandusteadlaste seas, küsimusele vastas 48 Euroopa juhtivat ökonomisti.

Pea kaks kolmandikku küsitletud ekspertidest arvas, et euroala on juba jõudnud ametlikult retsessiooni ehk majanduslangusse. Retsessiooni tehniline määratlus on kaks järjestikust kvartalit majanduslangust.

Samas ennustas enamik majandusteadlastest, et langus jääb lühiajaliseks ning majandus peaks uuesti kasvama hakkama juba saabuva aasta esimesel poolel.

"Me ei kirjeldaks seda tõelise retsessioonina, pigem võiks seda iseloomustada stagnatsioonina," ütles panga BNP Paribas Euroopa suuna peaökonomist Paul Hollingsworth.

Keskmiseks majandusteadlaste ennustuseks järgmise aasta euroala inflatsioonile on 2,5 protsenti, mis on madalam kui ECB 2,7-protsendiline prognoos.

Samuti prognoosivad küsitletud ökonomistid neljaprotsendilist palgakasvu, mis on ECB 4,6-protsendilise majanduskasvu ennustusest samuti aeglasem.

Paljud ökonomistid on samuti pessimistlikumad euroala tööturu suhtes kui ECB. Järgmise aasta lõpuks prognoosivad majandusteadlased 6,9-protsendilist töötuse määra praeguse rekordmadala 6,5-protsendilise näitaja asemel.

Eluasemekinnisvara hinnad peaksid langema euroalal ennustuste kohaselt 1,6 protsenti, mille põhjuseks on kõrged intressimäärad ja nõrk majanduskasv.

Riskidena loetlevadki ökonomistid töötuse kasvu võimalust ja kinnisvarasektori kriisi. Viimast peavad võimalikuks pea pooled küsitletutest.

"Poliitiliste ja geopoliitiliste riskide kõrval on suurimaks seestpoolt tulenevaks ohuks euroala majandusele tööturu halvenemine. Sel juhul jääb realiseerimata ennustatav reaalsissetulekute kasv, millele toetub majanduse pehme maandumise stsenaarium," ütles reitinguagentuuri S&P ökonomist Sylvain Broyer.

Geopoliitilised riskid aga on seotud Ukraina, USA ja energiahindadega. Mitmed majandusteadlased nimetasid oma suurimateks hirmudeks vabariiklasest endise USA presidendi Donald Trumpi valimisvõitu USA-s novembris peetavatel valimistel ja Ukraina kaotust sõjas Venemaaga.

"[Suured riskid Euroopale] on retsessioon Saksamaal või Itaalias ja Trumpi valimisvõit," ütles endine ECB asejuht Vítor Constancio.

Saksamaal peakontorit pidava Berenbergi panga peaökonomist Holger Schmieding nimetas Trumpi võitu lausa peamiseks ohuks Euroopa majandusele.

"Kui USA hülgab Ukraina ja ähvardab Euroopa Liitu kaubandussõjaga, siis Euroopa ja muu maailm kannatavad USA-st rohkem," lisas ta.

Samuti peab üle poole majandusteadlastest Euroopa majandusele ohtlikuks võimalikku pakkumisšokki energiaturul. Kuigi Euroopa gaasihoidlad on täis, lähtub oht geopoliitilistest pingetest.

Sisepoliitiliselt võib euroala majandust kahjustada ECB range rahapoliitika liiga pikaks venimine, mida nimetas peamiseks ohuks suurim osakaal küsitletutest.

Samuti võib kahjustada Saksamaa ja seega kogu euroala majandust Berliini eelarvekriisist lähtuv majanduse fiskaalse stimuleerimise mahtude vähendamine. Saksamaa valitsus pidi hiljuti kärpima järgmise aasta riigieelarve puudujääki 17 miljardi euro võrra, mis nüüd ei jõua majandusse.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: