Mööduva aasta alguses ootasid kõik pööret, et kole 2022. aasta jääks seljataha, et ettevõtjad saaksid oma uuenenud tarneahelad tööle, et majandus saaks uuesti kasvama, et inflatsioon kaoks ja energiahinnad oleksid mõistlikumad. Tegelikkus kujunes sarnasemaks surmatantsuga – küll mitte iga uudis ei olnud halb, kuid piisava regulaarsusega tuli kas halbu või väga halbu uudiseid meie majanduse käekäigust.

"Ega siis ühe ebameeldiva komponendi või probleemiga tavaliselt ju kriisi esile ei suudeta kutsuda, selleks peab ikkagi neid olema natuke rohkem kui üks. Ja antud hetkel nad on lihtsalt siin meie territooriumil kokku saanud. /.../ Ida-läänesuunaline transiit oli arvestatav majandusharu, seda ei ole ja seda ei tule. Turismis olid omad asjad, mida ei ole ja mida järgnevatel aastatel ka ei tule ja nii edasi," rääkis kaubandus-tööstuskoja juht, Nordeconi suuromanik Toomas Luman.

Kui eelmisel aastal kahanes meie majandus ühe protsendi, siis selle aasta kolmandas kvartalis oli meie majandus 3,9 protsenti väiksem kui eelmisel aastal. Ehk meie majandus on kahanenud seitse kvartalit järjest, me oleme majanduskriisis.

"Meil ju eksport kukub. Meie töötlev tööstus ei ole enam mitmetel turgudel konkurentsivõimeline ja üheks komponendiks, miks see nii on, on just see, et meil läks kogu energiahinna kallinemine tööstuse sisendisse täiega sisse ja konkurentriikides sageli see nii ei olnud. /.../ Saate aru, et kui teil energia, mis on üks põhisisend tootmises, on kaks korda ja rohkem kordi kallim kui konkureerivas riigis, siis te ei konkureeri lihtsalt nendega. See ei ole võimalik," selgitas Luman.

Suur osa meie murest on meie suurimad kaubavahetuspartnerid. Kui kuskil maailmas on olnud raske, siis meie regiooni riikidel. Majandus on languses või madalas kasvus Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal. Neis riikides on vähem soovi ja raha osta asju, mida meil toodetakse. Samuti langesid ka Rootsi ja Norra krooni kursid, muutes meie kaubad seal kallimaks.

Eesti eksportivale töötlevale tööstusele on käesolev aasta olnud raske. Peamiselt Skandinaavia turgudele moodulpuitmaju tootvale Harmetile on see kaasa toonud näiteks 50-protsendilise käibelanguse. Järgmine aasta tuleb ehk parem.

"Ütleme siis, kogu Eesti töötlev tööstus ja puitmajatootjad ja Harmet sealhulgas on täna küllaltki keerulises olukorras. Küll me siis töötame erinevate stsenaariumitega, erinevate lahendustega, et leida uusi võimalusi. Aga kindlasti ka uutele turgudele ümberorienteerumine on seotud teatud ajaga, et leida uued turud, saada teadmist turgudest, saada uued kontaktid, leida lahendusi. Keegi, piltlikult öeldes, sind kuskil perroonil tulpidega ei oota, alati tuleb leida lahendusi uute tehniliste nüansside osas," selgitas Harmeti tegevjuht Alo Tamm.

Lisaks keerukamale olukorrale sihtturgudel hakkasid nii ettevõtteid kui ka laenu võtnud majapidamisi sel aastal rõhuma kõrgemad intressimäärad. Euribor kerkis neljale protsendile.

"Meie ettevõtetele tähendab see täiendavat kulu või intressikoormuse tõusu, mis on võrreldav umbes 15 protsendiga nende kasumitest. See jaotub tegevusvaldkondade lõikes muidugi väga ebaühtlaselt, sest võlakoormus on ebaühtlane, aga erasektorile või ettevõtlussektorile tervikuna on see pigem talutav intressitõus," rääkis Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi juht Rasmus Kattai.

"Ja kui vaadata inimesi, siis see täiendav intressikulu, mis kogusummas on suurusjärgus umbes 500 miljonit, mida on vaja täiendavalt maksta võrreldes selle ajaga, kui euribor oli null, siis see on võrreldavalt umbes kaks protsenti eratarbimise kulutustest, aastastest kulutustest. Mis ei olegi teab, mis suur osa, mis on vaja täiendavalt maksta. Siin on lihtsalt see nüanss, et võlakoormus on inimestel väga ebaühtlaselt samuti jaotunud. Meil on kolmandik peresid, kellel on kodulaen, ülejäänutel kodulaenu ei ole. Ja nendel, kellel on kodulaen, on samuti see laenu suurus väga erinev ja intressikoormus väga erinev," lisas ta.

Intressi tõstmiste taga ei olnud siiski ebainimlik soov muuta inimestele elu lihtsalt raskeks. Asja mõte oli võidelda Euroopas hinnatõusuga. Ja seda vähemalt senini üsna õnnestunult. Ka Eestis. Aasta lõpus on hinnakasv langenud neljale protsendile. Märksa vähem kui 2022. aasta kahekohalised numbrid.

"See on samas samuti hinnatõus, mis on aset leidnud möödunud aasta lõpus ja tänavuse aasta alguses, millega võrreldakse sügiskuude hinnataset. Praegu, kui vaadata tarbijakorvi maksumust, mida see on teinud viimase enam kui poole aasta jooksul alates aprillist, siis tarbijakorv ei ole kallimaks läinud – kogu selle sisu, kõik kaubad, teenused, ühtekokku võetuna on laias laastus sama hinnaga püsinud alates kevadest," rääkis Kattai.

Majanduskriisid kipuvad üksteisest eristuma. Näiteks jätkus kiire palgakasv. Kolmandas kvartalis oli keskmine palk 1812 eurot ehk 10 protsenti aasta varasemast enam. Ka tööpuuduse kasv ei olnud nii kiire kui kardeti, kuid siiski kolmandas kvartalis tõusis aastaga ligi kolmandiku, jõudes üle seitsme protsendi tasemele. Samas ei pruugi kõik koondamised veel toimunud olla.

"Töötlevas tööstuses, ma arvan, et neid tuleb. Ilmselt see põhi ei ole kõigi jaoks veel saabunud ja võib-olla ka paljud on hoidnud oma töötajaid, lootes, et ikkagi toimub kiirem taastumine. Aga praegused märgid ei näita, et väga kiiret taastumist hakkaks toimuma," tõdes Alo Tamm.

Ja nii kaua kui kriis ei pöördu, ühiskonnas ebavõrdsus pigem suureneb.

"Eesti ei ole sugugi eripärane. Kõikides kriisides kipub olema see, et kapitali omanikud ja jõukamad inimesed muutuvad kiiremini jõukamaks, aga vaesematel inimestel on raske toime tulla. Ma ei näe, et siin, Eesti riigikorralduses mingi häda või viga oleks selles küsimuses, aga vaieldamatult riik peab sellega tegelema, sest see ei saa lõpmatuseni ju niimoodi jätkuda," rääkis Toomas Luman.