Töötukassa jooksva statistika kohaselt oli teisipäevase seisuga Eestis 56 116 inimest, kes aktiivselt tööd otsivad. Registreeritud töötuse määr on 8,4 protsenti.

Töötukassa juht Meelis Paavel ütles, et kui graafikuid vaadata, siis oleme praegu pisut paremal tasemel kui 2021. aastal, mil koroona tõttu kaotasid paljud inimesed töö. Praegused arvud ei ole Paaveli sõnul kõige hullemad.

Eesti Pank prognoosis möödunud aasta lõpuks, et selle aasta töötuse määraks kujuneb üheksa protsenti. See tähendab ka, et kui aasta lõpus peaks töötus vähenema, siis peaks keskpanga pakutud stsenaariumi korral kevadel töötus ka üle 10 protsendi jõudma.

Paaveli sõnul praegu pigem paistab, et asjad nii hulluks ei lähe.

"Kui trende vaadata, siis märtsi teine pool peaks pigem hakkama see graafik allapoole liikuma," märkis Paavel.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et praegu vaadates olid juba möödunud aasta neljanda kvartali esialgsed tööpuuduse näitajad palju paremad, kui keskpank prognoosis. "Tööturg on olnud palju parem, kui me oleme oodanud," märkis Oja.

Paavel lisas, et positiivne on olukord olnud ka kollektiivsete koondamistega. Kui jaanuaris kollektiivseid koondamisi veel oli, siis veebruaris on seni uutest sellistest juhtumitest teatanud vaid kolm ettevõtet, nende hulgas ka üks MTÜ. Neis koondati kokku 44 töötajat.

Siiski ütles Paavel, et tunnetuslikult on jätkuvalt inimestel tööturul raske. Tööst hoitakse kinni ega kiputa seda vahetama.

"Kui veel mõned aastad tagasi palgavahe sadakond eurot pani inimesi liikuma, siis täna see võib-olla nii ei ole," märkis Paavel.

"Teistpidi on väga oluline ka see, et tööandjad ei loobu samuti kergekäeliselt tööjõust. Tööjõudu ju tegelikult Eestis ikkagi napib ja me kuuleme, et on sektoreid, kus inimesi otsitakse," lisas Paavel.

Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas tööjõuturu olukorda liialt roosiliselt veel ei näe.

"Tunnetus on see, et kõik ootavad mingit positiivset märki. Et kõik on sellest raskest ajast väsinud. Kaheksast kvartalist langusest. Aga objektiivseid fakte või mingeid selgeid märke ei ole," rääkis Aas.

"Ei ole mingit niisugust muutust tulnud, mille pealt võiks öelda, et vaata, tuli mingi signaal, et davai, mehed, hakkame nüüd panema," ütles Aas.

Aasa sõnul on ettevõtjate vaatest mõneti positiivne, et kasvava tööpuuduse tingimustes on töökuulutustele vastuseid juurde tulnud. "Töötajaid on rohkem, kandideerib rohkem, ka IT-sektoris inimesi liigub, see on midagi, mida pole kümme aastat siin olnud," märkis Aas.

Samuti ütles Aas, et tegelikult ei pruugi kõik ettevõtted veel koondamistega ühel pool olla.

"Ilmselt ikkagi on veel neid, kes on hoidnud inimesi kinni ja ettevõtted lahti lootuses, et kohe läheb midagi paremaks. Ka välisturgude nõudluse mõttes, Soomes ja Rootsis, aga seal ju täna ei paista, et nüüd kiirelt midagi kohe paremaks läheks," ütles Aas.

Siiski lisas Aas, et pigem olukord aasta lõpus paraneb. "Mingit suurt sügavat paanikat ja niisugust kriisi, nagu siin kümme aastat tagasi oli, seda ilmselt ei ole. Me kõik saame aru, et see vajumine on olnud mõnevõrra laugem praegu," rääkis Aas.

Kaspar Oja Eesti Pangast näeb aga esimesi märke olukorra paranemise kohta. Oja tõi välja näiteks, et tööstustoodang novembris ja detsembris kuises võrdluses kasvas, vaba tootmisressursi hulk on tööstuses vähenenud ja otsitakse töötajaid.

Oja sõnul viitavad taastumisele paljud arvud, aga see tähendab siiski aasta võrdluses väiksemat langust, kasv on pigem kuu piires. Siiski ütles ta, et oluline on jälgida, kuidas aasta algus jätkub.