Sel kevadel otsisid vanemad tikutulega apteekidest taga lastele sobivaid antibiootikume ja palavikualandajaid, sügisel tuli riiklikust ravimite kriisivarust võtta kasutusele neeruhaigetele hädavajalik Sorbister, sest tarneraskuste tõttu seda apteekides nappis. Tõsise raviminappusega on tänavu seisnud silmitsi ka haiglad.

"Näiteks haiglates on kasutusel südameinfarkti või ajuinsuldi korral väga olulised ravimid, millel on olnud juba aasta tarnehäire. Aga hea koostööga on suudetud tagada, et ükski inimene ei jää ilma ravita," lausus ravimiameti sisse- ja väljaveo järelevalve juhataja Marko Tiisler.

Kui 2021. aastal nappis apteekidest 183 ravimit, siis mullu oli raskusi 359 ravimiga. Tänavu on veel enne aasta lõppu teada 450 ravimi tarneraskustest, kusjuures lõviosa ehk üle 130 juhul pole raviminappuse põhjus selge. Teiseks oluliseks põhjuseks on nõudluse ootamatu kasv, nagu näiteks saledama talje ihkajate seas populaarse Ozempicu  puhul, aga ravimeid võib nappida tootmisprobleemide tõttu.

"Tootjal ei ole piisavalt toimeainet võtta. Toimeained pärinevad kolmandatest riikidest, need ei ole järjepidevalt kättesaadavad, seda on maininud üks Euroopa suurim antibiootikumide tootja," ütles Tiisler.

Ravimite tarneraskused panevad keerulisse olukorda mitte ainult patsiendid, vaid ka arstid, kes peavad leidma kiiresti asendusravimi, kuigi infot võimaluste kohta napib.

"Vahel me peame olema nagu doktor Watsonid või Sherlock Holmesid – ajame jälgi, vaatame ravijuhendit; vaatame, mis on kättesaadavad ja siis teeme vastavalt sellele arstliku otsuse," lausus perearst Argo Lätt.

Kui varem tuli tarneraskuste korral asenduseks määratud ravim patsiendil täishinnaga välja osta, siis hiljuti tegi tervisekassa erandkorras otsuse, et soodustus laieneb ka osale asendusravimitele. Proviisorapteekide juhi Ly Rootslase sõnul on ravimite tarneraskused süvenev probleem kogu Euroopas. 

"Me oleme sel aastal koostöös ravimiameti ja  perearstidega pannud kokku juhendeid, et kui on näha, et probleem on tekkimas, siis mitte ei lahenda seda pärast, vaid proovida ette pakkuda välja mingeid lahendusi ja vältida paanikat. Laste siirupite puhul me nägime apteegis, et inimesed lugesid, et siirupist on nappus, läksid apteeki ja tavapärase ühe siirupi asemel võtsid kaks," rääkis Rootslane.

Ravimiamet soovitab käsimüügiravimeid varuda koju ühe nädala ja retseptiravimeid ühe kuu jagu.