Kaks aastat tagasi, pärast koroonakriisi, loodi riiklik varu nii retsepti- kui ka käsimüügiravimitest. Ravimivaru luues peeti silmas ennekõike kriisiolukordi, kuid nüüd tuleb varude kallale minna ka ilma kriisita.

"Tarneraskused on teatud toimeainete ja ravimite puhul nii tõsised, et ühe korra valitsus on juba selle otsuse teinud neeruhaigete jaoks ja seekord valitsus otsustas, et varudest võtame kasutusele teatud südamehaigetele mõeldud ravimid," ütles terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Seekord tuleb riiklikest varudest tagada igapäevaselt vajalik ravim 6000 inimesele. Ravimi tarneraskused peaksid leevenema juulis, seni saavad apteegid müüa riigi varutud rohtu.

Sikkuti sõnul ei muutu patisendi jaoks midagi, tema saab vajaliku ravimi kätte tavaapteegist. Et vältida ostupaanikat, ravimi nime ega toimeainet ei avaldata.

"Esimeseks kaheks nädalaks on tõesti piirangud pandud, et keegi ei saaks kogu seda varude keskuse varu endale kappi soetada, aga retseptidel on ka konkreetne kogus, mida patsientidel on vaja ja järgime neid koguseid ka," ütles Sikkut.

Kui algul loodi riiklik tagavara 165 enimkasutatavast ravimist, siis nüüd peaks varus olema paarisaja jagu ravimite ühe kuu varu. 90 protsenti vajalikest ravimitest on õnnestunud ka hankida. Miks aga kümnendik ravimitest täitmata jääb?

"Ma arvan, et riik ei maksa liiga vähe. Pigem ikka on tarneraskused. Ei ole ju mõtet panna asju riiulile seisma, kui tegelikult apteegis on olemas inimene, kes tahaks seda juba osta. See on ühiselt kokku lepitud hulgimüüjatega, et me moodustame varusid nõnda, et me ei muuda turul olukorda, et me ei tekita defiitsiti," selgitas Eesti varude keskuse juhatuse liige Priit Ploomipuu.

Ravimite tarnehäired on olnud tõsine probleem mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

"Laiaulatuslikke tarnehäireid meil täna ei ole. Näiteks hooaeg või kaks tagasi oli meil suur mure antibiootikumidega, aga need mured on tänaseks lahenenud. Kevadel oli meil probleem tugevatoimeliste valuvaigistitega, ka need ravimid on täna apteekides saadaval," rääkis ravimiameti sisse- ja väljaveo järelevalve büroo juhataja Marko Tiisler.

Riiklikus ravimvarus on vaid ravimid, millel puuduvad alternatiivid.