Piiriäärsesse Valga jaama jõuavad praegu nii Tallinnast saabuvad Elroni kui ka Läti reisiveofirma Vivi rongid, ainult et kiiret ümberistumisvõimalust ühelt raudteesõidukilt teisele pole.

Nüüd, mil võidab populaarsust Riia ja Vilniuse otseühendus, küsitakse nii Leedus kui ka Lätis järjest enam, miks ei saa rongiga Tallinnani sõita. Lätlased on pakkunud oma rongiga Riia ja Tartu vahelist liiklemist 250 000 euro eest aastas juba ammu, ainult et Eesti otsustajad on teatanud, et raha pole ja vajadust ka mitte.

"Mingit vastust pole me saanud. Tegime enne pakkumuse esitamist põhjalikku tööd. Oleme kõik omapoolsed ettevalmistused teinud, meil on rongides isegi rahvusvaheliseks ühenduseks vajalikud raadiosaatjad olemas. Otsused edasiste tegevuste kohta on aga edasi lükatud. Kui ollakse valmis meilt Riia-Tartu reisijatevedu tellima ja täna saabub selgus, võiksime kevade hakul rongid juba liinile saata. Kuid on vaja Eesti selget seisukohta, et tõepoolest soov rongiühendus avada on," rääkis Läti Reisirongide juhatuse esimees Rodžers Janis Grigulis.

Mõne kuu eest selgus, et Tartu-Riia liinist on huvitatud ka Elron ja ministeeriumil on selleks 300 000 eurot. Lätlaste jaoks oli selline arengupööre üsna ootamatu ning praegu pole selgust, kas ja millist koostööd kahe riigi reisiveofirmad selle liini heaks üldse tegema hakkavad.

"Oleme plaanid teinud nii, et saaksime sõitma hakata augustis, kuid realistlik oleks liiklusega Tartu-Riia vahel alustada oktoobris. Arvan, et lätlastega koostööarutelud jätkuvad. Esimese hooga on plaanitud liini avamiseks kasutada Eesti rongi, et see looks väikese muudatuse tänasesse kontseptsiooni," sõnas Eesti Liinirongide juhatuse liige Märt Ehrenpreis.

Eestis kasutatavad rongid on Läti omadest mugavamad. Kas ka kiiremad, sõltub raudteetaristust, ja siin on Valga ja Riia vahel piiranguid.

"Meie rongid võiksid sõita palju kiiremini. Küsimus on aga selles, millise kiirusega
võib konkreetseid lõike läbida. Kui on soov tõsta oluliselt kiirust, tuleb ka raudteetaristut uuendada," ütles Grigulis.

Ühtlustada tuleb ka perroonide kõrgused. "Lätis on kohati veel madalad platvormid. Need pole sellisel kõrgusel nagu on platvormid Eestis. See on üks mure," märkis Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann.

Kui vaadata, kuidas Lätis ja ka Leedus üritatakse rahvusvahelist rongiliiklust käima saada, siis on näha, et võimalikult suur osa maast sõidetakse oma rongidega oma riigi territooriumil ja väike osa naabrite juures. Elroni puhul on näha aga, et pikem maa jääb Elroni rongi puhul Lätti ja lühem Eestisse, sest Valgast on Riiga kaks korda rohkem kilomeetreid kui Tartusse.

See aga polegi tulu arvestades vähetähtis, sest näiteks Leedu rongiga pole ainult Läti sihtkohtade vahel võimalik sõita. Elroni võimalikud peatused Tartu ja Riia vahel pole veel teada.