Praegu peab Tartust rongiga Riiga sõitmiseks Valgas ümber istuma. Lätis teeb rong tee peal ka peatusi, mistõttu on sõit pikk ning ebapopulaarne. Pigem eelistavad tartlased Riiga sõita oma autoga, tõdes rongiliikluse asjatundja, Tallinna Tehnikaülikooli lektor Rein Riisalu. Riik püüab Tartu-Riia rongiliini käivitamisega seda muuta.

"Pikk vaade selles osas, kas see võiks ka turutingimustel olla toimiv – selles osas ma olen skeptiline. See eeldab lihtsalt tohutut suuremat hüpet reisijate mõttes, kui seda saaks andmete pealt eeldada ja prognoosida," ütles ekspert.

Riisalu viitas 2012. aasta analüüsile, milles tema koos kolleegidega leidis, et Riia rong nõuaks iga aasta 2,4 miljoni eurot riigi dotatsiooni. Sellest ajast pole paljusid muresid lahendatud. Näiteks suur hulk reisijad soovib saada Riia lennujaama, aga kui sõidab vaid üks rong, peab reisija paratamatult lennujaamas pikalt ootama.

"Teadupärast lennugraafik on ikka enam-vähem ära jagatud 18 tunni peale. Tänases maailmas, et ma saan nüüd rongiga Riiga ja pean siis kuus tundi ootama, see ei kõla kuidagi atraktiivsena," märkis Riisalu.

Teine mure on küsimus, kui palju peaks rong Lätis peatuma. Ekspressrong oleks küll kiirem, kuid nii kaob suur osa reisijaid, kes soovivad sõita vaid osa teekonnast. Lisaks veel hulk tehnilisi muresid, nagu perroonide sobivus, vedurijuhtide ning teenindajate keeleoskus ja nii edasi.

Selleks, et need mured lahendada, eraldab riik 300 000 eurot, et järgmine aasta rongiühendust katsetada. Sellel rongiliinil on kaks põhilist eesmärki, ütles kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.

"Esiteks tuua inimesed autodest ühistransporti ja teiseks nii Tartu kui kogu Lõuna-Eesti ühendust Riiaga parandada," sõnas Salmu.

Kui rong suvel või Salmu sõnul hiljemalt aasta lõpuks sõitma hakkab, peaks selguma, kui palju päriselt selle püsivalt töös hoidmine riigile maksab. Asekantsler tõdes, et teiste riikide näitel on paratamatu, et turutingimustel see liin tööle ei hakka. Selle kuluga on ministeerium arvestanud.

"Meie eesmärk on see rong kindlasti käima panna ja mitte ainult katsetamise ajaks, vaid tekitada püsiv ühendus. Kui me vaatame pikemalt tulevikku, siis lisaks Tartu ja Riia ühendamisele, kui Rail Baltic saab valmis 2030. aastal, siis kogu Lõuna-Eesti piirkond on vaja ühendada Rail Balticu liiniga. Siis inimestel jääb valik, kas nad ühendavad Riia või Tallinna kaudu, aga see rongi kolmnurk on tulevikus igal juhul vaja teha."

Lisaks rõhutas Salmu, et Riisalu analüüsist on üle kümne aasta möödunud ning teistel liinidel on reisijate hulk pidevalt kasvanud. Nõudlus tekib, kui on olemas hea ühendus, ütles ta.

"Kui võtame kasvõi Elroni näitel, siis enne Elroni uusi ronge, kvaliteedihüpet ühistranspordis, sõitis aastas circa miljon inimest rongiga. Täna meil on juba kaheksa miljonit reisijat ehk kümne aastaga oleme sisuliselt iga aasta natuke vähem kui miljon reisijat saanud rongidesse juurde."

Sarnaseks näiteks on Vilniuse-Varssavi rong.

"See on aeglasem kui auto ning seal on vaja piiri peal ümber istuda, aga Leedu kogemus on praegu, et see rong on täiesti välja müüdud," ütles Salmu.

Bussifirma mures

Ent kui see nii edukalt ei õnnestu, ei pruugi tartlased võita. Mootor Grupp ehk bussifirma Lux Expressi emaettevõte on mures, et riigitoetustega rongiliin võib neilt kliendid ära võtta.

"Praegu teadaolevalt üks väljumine, mis läheb hommikul, kattub kindlasti Lux Exspressi Tartu väljumistega. Kindlasti seal on konkurents. Me näeme, et see turg on seal mitte ahtake, vaid väga ahtake. Tegelikku ühistranspordinõudlust nendel tundidel on vähe. Raske on näha, et kaks vedajat samal liinil sõites ellu jäävad," hindas Mootor Grupi äriarendusjuht Mart Raamat.

Raamatu sõnul ei näita prognoosid, et see nõudlus võiks hüppeliselt kasvada.

"Tartu-Riia liin on üldse kolme väljumisega käigus tänu sellele, et see on üks peatus Riia-Peterburi liini peal. Tartust tuleb 20 protsenti või veel vähem, 15 protsenti, sõitjatest," ütles Raamat.

Pealegi nõuab riigitoetuse jagamine luba Euroopa Komisjonilt ning omakorda eelnevat analüüsi, kas liinile on üldse nõudlust. Seda rõhutas bussifirma pöördumises kliimaministrile.

Raamat ütles, et paratamatult suudab praegu buss pakkuda paremat ühendust otse Tartu kesklinnast Riia lennujaama. Seetõttu on oht, et riigi toel käivitatud rongiliin võib tartlaste reisi Riia lennujaama hoopis pikendada, kui tulemusena on Lux Exspress sunnitud osa väljumisi ära jätma. Asekantsler Salmu siiski rõhutas, et ministeeriumi eesmärgiks ei ole konkureerida bussifirmadega, vaid sõiduautodega.

"Kui me saame inimesed autodest ära, saame kasutama ühistransporti, siis mõlemad transpordiviisid [bussivedajad ja rongivedajad] võidavad. Ma usun, et meil on siin ühine eesmärk."

Riisalu ütles, et vaatamata muredele võib riigi toetusega Tartu-Riia rongiliin õnnestuda, kuid mitte ühe rongiga.

"Minu prognoos on see, et paraku selle ühe liini pealt võib tulla väike pettumus, kui vaadatakse numbritele peale, kui palju inimesi 2024. aastal rongiga sõidab," sõnas Riisalu.

Ühe rongiga ei saa luua kõigile reisijatele sobivat sõidugraafikut, selgitas ta. Mõistlikum oleks leida raha, et katsetada juba kolme või nelja rongiga. Et ühest rongist jääb väheks, tõdes ka Salmu.

"Meil ei ole piisavalt ronge, aga 2025. ja 2026. aastal lisandub Eesti rongiparki 16 uut rongi. See annab meile ka võimaluse peale järgmisel aastal ühe rongi käima panemist vaadata ka graafikute intensiivistamist," ütles asekantsler.

Riisalu lisas samas, et rongiliini kulu võib olla petlik. Kui kütuse, töötajate palga ja rongide hoolduskulud uue rongiliiniga tõusevad, siis taristukulud oluliselt ei muutu.

"Kogu see infrastruktuuri kulude pott jagatakse ära rongiliinide peale, mis niikuinii sõidavad kas reisijaid või kaupa vedades. Teiste sõnadega, kui me ütleme arvutuslikult, et infrastruktuuri kulu selle Tartu-Riia rongi peale, oletame, on 100 000 eurot, siis see ei ole mitte lisanduv kulu, vaid selle võrra on ülejäänud 200 liini opereerimine odavam," selgitas Riisalu.

Sellega tekib aga küsimus, kes need kulud tasub. Just taristukulud on varem Läti ja Eesti vahel olnud tüliõunaks, tõdes Riisalu. Eelkõige siiski on Riia rongiliini eduks vaja, et see oleks kiirem ja mugavam kui sama teekond autoga.

"Kui inimesi suunatakse liikuma ühistranspordiga, siis selle tulemusena ei peaks ühenduse ajad oluliselt pikenema. Vastupidi, peaks hoopis kiirenema. Selline 160 km/h võimaldav raudteeliin, nagu on ka Eestis poliitiliselt otsustatud [eesmärk] – see kindlasti on pikas vaates hea. Pikas vaates hea ka Tartu ja Riia vahel, kui Läti pool tuleb 160-ga vastu," ütles Riisalu.

Seega on Tartu-Riia püsiva rongiühenduse loomine aastatepikkune kulukas ettevõtmine, mis nõuab kokkuleppeid nii Lätiga kui ka Euroopa Komisjoniga. Selle edu pole sugugi kivisse raiutud. Plaani õnnestumine oleks aga Baltikumis samm lähemale lääne-euroopalikule raudteevõrgule, kus rongireis naaberriiki on tavapärane.