Aasta tagasi rääkisime veel keskkonnaministeeriumist, möödunud aasta 1. juulist sai Eesti endale aga uue kliimaministeeriumi. Ministeerium tegeleb lisaks keskkonnateemadele näiteks ka energeetika, transpordi ja elamumajandusega. Kliimaminister Kristen Michali sõnul on ministeeriumi maksiimiks, et majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis.

"Kliima on muutumises ja kliimamuutuse põhjustega tuleb tegeleda ja teisest küljest tuleb tegeleda ka sellega, et me saaksime kohanetud sellega, mis toimub - kuumus, vihma tuleb korraga rohkem, sademeveesüsteemid ja maasse imbumine tuleb ümber ehitada, linnad teisiti planeerida," ütles Michal.

"Loodus ja majandus ja majandus looduse piirides peavadki käima koos. Eesti jaoks tõenäoliselt see konkurentsieelis saab olla selles, et me oleme väiksemad, me oleme kiiremad, me oleme digitaalsemad, me saame erinevaid muutusi teha. Ja isegi kui majanduses on keerulised ajad, siis me saame panustada sellesse,
et ettevõtluse konkurentsivõime kasvaks ka väljapoole. Ja nüüd meie valik on, kas me selles muutuses otsime seda konkurentsieelist, meie ettevõtjatele uusi võimalusi või me oleksime sabas sörki8jad. Mulle tundub, et Eesti soov on ikkagi jõuda majanduses järgmisele tasemele ja sellega me ka siin oma võimete kohaselt tegeleme," rääkis Michal.

Niisiis teemasid, millega kliimaministeerium tegeleb, on palju. Möödunud aasta sisse on mahtunud näiteks nii korterelamute renoveerimistoetused, metsade seisukorra läbipaistvamaks muutmine, raiemahud, mis küll veel märkimisväärselt langema pole hakanud, samuti aga Rail Balticu arengud või probleemid Nordicaga.

Suurt rolli on mänginud ka energeetikaküsimused ja näiteks vaidlus õlitehase üle, mis nüüd küll ehitusloa ja tegutsemisloa aastani 2035 sai. Samuti andsid tooni küsimus, kas Eestist võiks saada tuumariik ja taastuvenergia suurendamine.

Detsembris võtsid riigid vastu ÜRO kliimaleppe, mis kutsub eemalduma fossiilsete kütuste kasutamisest.

"Taastuvenergeetika on ikkagi meil sellise buumi alguses või buumi keskel. Oleme seal teinud teatud hulga muudatusi ja teeme veel, et taastuvenergeetika kasvaks kiiremini. See tegelikult aitab ka seda fossiilset osa vähendada,
tuua hinda alla," lausus Michal.

Kõigi nende teemade ja küsimuste alustalaks peaks olema aga kliimaseadus,
mille esimene versioon valmib Michali sõnul aprilliks.

"Meil on kliimaseadus, mis on järgmise 30 aasta mõttes nii majanduse kui ka keskkonnahoiu vaatest üks kõige olulisemaid asju. See sätestab millised on nõuded, millistele sektoritele. See on ka see, mida riigikohus õlitehase otsuses ütles, et tegelikult peaks see olema lisaks kohustusele, et igaüks peab hoidma loodust. See sätestab, millised on rahalised vahendid, kuidas me neid kasutame. Sest meil on ka näiteks erinevaid rahastusi, kasvõi seesama CO2-st kokku korjatav raha, mida me sellest teha võiksime. See mõõdab ka seda, mida me saavutame. Nii, et kliimaseadus kahtlemata on üks selline nii-öelda vai, mille ümber palju maailmast hakkab meie valdkonnas pöörlema või laiemalt Eesti majanduse konkurentsivõimes," rääkis Michal.

Vilbiks: kaasamine on käinud üle kivide ja kändude

Eestimaa looduse fondi kliimapoliitika eksperdi Laura Vilbiksi sõnul on positiivne, et kliimaministeerium on keskseks prioriteediks võtnud kliimaseaduse. Kuigi tema sõnul on kliimateemadega oluline alati kiirelt tegutseda, siis kliimaseaduse koostamise protsess on võib-olla isegi liiga kiire.

"Kiirus vahepeal on vajalik, vahepeal see võib ka teatud protsesse liiga kiirustada. Kliimaseaduses võib-olla isegi on võetud liiga ambitsioonikas eesmärk juba järgmise aasta lõpuks saada kogu seadus valmis, sest et see avaliku
kaasamise protsess on hetkel olnud üsna üle kivide ja kändude. On loodud hästi palju erinevaid töörühmi, on kliimanõukogu ja juhtrühm. Kõigis neis on kaasatud erinevate rühmade esindajaid. Hetkel on keeruline aru saada, kuidas see seadus lõpuks sealt kokku peaks tulema ja mida, kus otsustatakse," kommenteeris Vilbiks.

"Aga lõpuks on siiski väga hea, et see algatati, sest see kogu protsess peaks kaardistama tervikpildi. Hetkel on Eesti kliimapoliitika probleem see, et see on killustatud erinevate arengukavade, erinevate dokumentide ja seaduste vahel.
Ja seda tervikpilti on keeruline näha," lisas Vilbiks.

Vilbiksi sõnul jääb positiivsete arengute kõrvalt sellegipoolest puudu meetmetest, et päriselt kliimaeesmärke täita. Seda näitab näiteks Euroopa Komisjoni tagasiside riiklikule energia ja kliimakavale.

"See oli väga kriitiline tegelikult kogu Euroopa Liidu suhtes, aga ka Eesti suhtes. Tervikuna Euroopa Liidus hetkel me ei suuda täita seda endale võetud
eesmärki vähendada 2030. aastaks 55 protsenti kasvuhoonegaase ja ka Eesti suhtes oli näha, et Eesti ei täida oma eesmärke LULUCF-i sektoris ehk siis maakasutuse muutus ja metsandus. Seal on kõige olulisem just metsaraie
ja turbakaevanduse vähendamine ja samuti ka transpordisektor, põllumajandus ja paljud teised. Euroopa komisjon tõesti tõi välja, et oleks vaja lisameetmeid ja samuti on puudu ka põlevkivist väljumise tähtajad. Meil tegelikult ei ole paika pandud konkreetne aeg, millal me põlevkivist väljume," lausus Vilbiks.