X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Seadusemuudatus annaks TTJA-le õiguse veebilehtedele ligipääsu tõkestada

Inimene arvutiga.
Inimene arvutiga. Autor/allikas: Maarja Merivoo-Parro

Justiitsministeeriumi plaani kohaselt saaks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) õiguse anda internetiteenuse pakkujale korraldusi blokeerida Eestis ligipääs autoriõigusi rikkuvatele veebilehtedele. Digiõiguste aktivisti Märt Põdra sõnul tähendaks see sisuliselt internetikasutajate kõigi ühenduste jälgimist, mis on omane totalitaarsetele riikidele.

Justiitsministeeriumis valminud autoriõiguse seaduse väljatöötamiskavatsuse kohaselt on praeguses seaduses mitmeid probleeme ja muudatusega tahetakse autoriõiguse kasutamine lihtsamaks ja selgemaks muuta. Muu hulgas käsitleb dokument küsimust, kuidas blokeerida juurdepääsu autoriõigusi rikkuvatele veebilehtedele.

Väljatöötamiskavatsus toob välja, et Eestis on kergesti kättesaadavad erinevate sisupakkujate teenused, mille vahendusel saavad kasutajad tarbida tasuta muusikat, filme, seriaale või muud sisu, mille kättesaadavaks tegemiseks pole pakkujatel õigusi. Justiitsministeerium viitab uuringule, mille kohaselt külastatakse piraatlusele suunatud veebiplatvorme Eesti territooriumil ühe internetikasutaja kohta rohkem kui mujal Euroopas.

Nii aga jäävad autorid, esitajad ja tootjad tasust ilma ja ehkki kehtiv õigus pakub selle vastu meetmeid, on nende rakendamine ajakulukas.

"Sisu õigusvastaselt kasutajatele kättesaadavaks tegemisel suureneb tekitatud kahju aga iga päevaga. Lisaks on välismaiste platvormide puhul õiguste rikkumise takistamine olemasolevate õiguskaitsevahendite abil keeruline, kui mitte lausa võimatu," sedastab dokument.

Justiitsministeeriumi hinnangul oleks lahenduseks DNS- ehk domain name system blokeerimine ning IP-põhine blokeerimine. See tähendaks, et sõltumata sellest, kus asub teenusepakkuja server, piiraksid kohalikud internetiteenuse pakkujad Eesti territooriumil kasutajate ligipääsu võrgukeskkonnale, kus autoriõigusi rikutakse.

"Selleks tuleb anda tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) pädevus teha internetiteenuse pakkujatele ettekirjutus, et viimased blokeeriksid autoriõiguseid ja nendega kaasnevaid õiguseid rikkuvale lehele juurdepääsu Eesti territooriumil. Enne ettekirjutuse tegemist peaks õiguste omajal või tema esindajal olema kohustus õiguste rikkuja poole pöörduda ning paluda õiguse rikkumise lõpetamist," kirjeldab autoriõiguse seaduse väljatöötamiskavatsus.

Kui määratud tähtaja, näiteks viie tööpäeva jooksul õiguste rikkumist ei lõpetata, saaks õiguste omanik teha TTJA-le avalduse, mille rahuldamisel teeb amet internetiteenuse pakkujale ettekirjutuse ning kui see jäetakse täitmata, on õigus nõuda sunniraha.

Põder: tegu oleks tsensuuriga

Digiõiguste aktivist Märt Põder, kes kuulub MTÜ Internet Society Estonia ehk Netikogukonna juhatusse, ütles ERR-ile, et TTJA senine tegevus Vene propaganda blokeerimiseks ei anna alust eeldada, et nad oleksid võimelised midagi nii delikaatset ja peent nagu autoriõigustega seonduv hakata blokeerima, pigem tõotab see segadust tekitada.

Ehkki justiitsministeerium väidab, et Eesti on autoriõiguste rikkujate hulgas Euroopas esikohal, siis Põder tõi välja, et uuring, mille alusel seda järeldati, näitab hoopis seda, et Eestis on VPN ehk oma asukoha peitmine võrreldes teiste Euroopa riikidega väga vähe kasutusel.

"Seepärast on see statistika nii kõrge, et Eestis ei peida inimesed seda, kui nad lähevad mõnele autoriõigusi rikkuvale saidile," selgitas ta.

Põder lisas, et kui hakata veebilehti blokeerima, hakatakse ka Eestis rohkem päritolu varjamise tarkvara kasutama.

"Kas see autoriõiguste rikkumist vähendab või toob juurde, ei kujuta ette. Võib-olla natuke tulu see toob, aga ilmselt vähe," tõdes ta ja lisas, et kui Vene sõjapropaganda blokeerimise tuules laiendada asja autoriõigustele, siis on tegu hämmastava ja täiesti lubamatu hüppega.

Muudatus tähendaks Põdra sõnul ka tehniliselt tunduvalt aktiivsemat blokeerimist, mis tähendab kõigi internetikasutajate kõigi ühenduste jälgimist ja sealt keelatud IP-aadresside väljakorjamist.

"See on midagi sellist, mida teevad totalitaarsed riigid nagu Venemaa või Hiina ja kindlasti ei peaks Eesti seda tegema," lausus ta. "See plaan jätab väga halva mulje. Aga see on väljatöötamiskavatsus ja sellega proovitaksegi rahva meelsust, eks näis, mis saab. See kõlab nagu võimaluse kasutamine tsensuuri rakendamiseks sõjameeleolude taustal."

Justiitsministeerium ootab asjassepuutuvate ametkondade tagasisidet väljatöötamiskavatsusele hiljemalt 5. veebruariks.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: