X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Võõrkeeleõppe reform suurendas järsult soome ja hispaania keele õppimist

Võõrkeeleõpe Kiili koolis
Võõrkeeleõpe Kiili koolis Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Sügisel rakendunud muudatus, mille kohaselt ei saa koolid enam esimese võõrkeelena õpetada vene keelt ja peavad teise võõrkeele (B-võõrkeele) õppimisel pakkuma valikut vähemalt kahe keele vahel, on veerandi võrra kahandanud vene keele õppijate ning mitu korda suurendanud hispaania ja soome keele õppijate arvu.

"Tänu sellele me näeme, et vene keele valimises on toimunud üsna jõuline muudatus. Lihtsustatult öeldes, kui veel eelmisel õppeaastal oli teises kooliastmes iga 100 õpilase kohta umbes 78 õpilast, kes õppis B-võõrkeelena vene keelt, siis nüüd on see arv 59," ütles haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik ERR-ile.

Põiklik selgitas, et riikliku õppekava kohaselt tuleb esimest võõrkeelt hakata õpetama esimese kooliastme lõpuks ehk hiljemalt kolmandas klassis ning teise võõrkeele valik ja õppe algus peab olema toimunud teise kooli astme lõpuks ehk kuuenda klassi lõpuks.

"Kuna vene keele kõrvale on koolidel nüüd kohustus ka teisi keeli pakkuda, siis needsamad umbes 20 õpilast saja kohta, on vene keele realt liikunud teistele keeltele. Üldistatult võib öelda, et valiku pakkumisest on kõige rohkem võitnud saksa keel, hispaania keel ja soome keel. Nemad on põhiliselt saanud B-võõrkeele õppijaid juurde sel õppeaastal," rääkis Põiklik.

Ministeeriumi esialgsete andmete kohaselt alustas 2022. aastal teise kooliastmes hispaania keele õpet 1,3 ja soome keele õppimist 0,8 protsenti õpilastest. 2023. aasta sügisel õppis samu keeli B-võõrkeelena vastavalt 7,4 ja 4,0 protsenti õpilastest. Peaaegu kahekordistunud oli saksa keele õppijate osakaal ning suurenenud ka inglise ja prantsuse keele teise võõrkeelena õppijate protsent.

Samas rõhutas Põiklik, et vene keele õppimise vastu on endiselt suur huvi ja seetõttu püsib ka nõudlus vene keele õpetajate järele: "Teine kooliaste on see, kus muudatus on kõige nähtavam. Aga kui vaatame põhikooli tervikuna, siis vene keele nihkumine on seal umbes viie protsendi juures. Seal see langus ei ole nii suur, mis tähendab seda, et rõhuv hulk vene keele õppijaid on endiselt olemas, ehk et vene keele õpetajaid on koolides jätkuvalt vaja."

Ministeeriumi esindaja sõnul ei saa esimese aasta põhjal veel väga kaugeleulatuvaid järeldusi ja prognoose teha. Vene keele õpet mõjutab nii seoses sõjaga Ukrainas kasvanud osa vanemate nõudmine vene keele õppest loobuda kui samas ka teiste seisukoht, et vene keele õpe on jätkuvalt oluline.

"Tulevikutrendi esimese õppeaasta pealt ei oskagi niimoodi välja pakkuda, et kas jääb nüüd sarnaseks sellele, mida me täna näeme või toob järgmine õppeaasta veel omakorda mingit muutust. Paari aasta sees me ilmselt näeme seda, kuidas see päriselt paika loksub," rääkis Põiklik. "Seda ma võin küll öelda, et eelnevate aastate vaates on vene keele õppijate protsent olnud võrdlemisi stabiilselt 80–82 juures B-võõrkeele õppijatest. Aga väike muutus oli juba varem – eelmisel aastal umbes 79 protsenti – ehk natukene oli langusetrend juba algamas. Nüüd sai see hoogu juurde, aga kuna see on esimene aasta, siis me siit pealt veel selliseid pikki trende ennustada ei julge," selgitas ta.

Küll aga saab esialgsete andmete pealt öelda, et muudatus on selgelt rakendunud ja toonud kaasa õpitavate võõrkeelte spektri laienemise, märkis Põiklik.

Eesti koolides – kui arvestada ka vabatahtlikuna võetavat kolmandat võõrkeelt (C-võõrkeelt) – õpivad lapsed kokku rohkem kui kümmet keelt.

"Tavaliselt näeme aastas kokku 13 erinevat võõrkeelt, mille õpetamisest koolid meile teada annavad. Lisaks sellele võivad nad pakkuda veel mõningaid valikkursuseid, mille kohta nad meile andmeid ei edasta, aga umbes selline suurusjärk on, et paarteist keelt," rääkis Põiklik.

Õpitavate keelte hulgas on lisaks eelnevalt välja toodutele veel ka näiteks heebrea, rootsi ja itaalia keel ning üksikud õpilased õpivad ka jaapani, hiina, korea ja läti keelt.

"Muudatusega on tulnud suurem õpitavate keelte rohkus ja me oleme rõõmsad, et noored saavad nüüd loodetavasti tõesti valida oma huvidest lähtuvalt rohkemate keelte vahel. See on meie keelepoliitiline taotlus olnud juba pikemalt," ütles Põiklik.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: