X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Michal: tuumaenergeetika kasutuselevõtu peaks otsustama parlament

Foto: Fermi Energia

Tuumajaama rajamise debati juures on põhiline see, kas Eesti saaks sellise tootmise siia rajamisest kasu, kuid otsuse tuumaenergeetika rolli üle Eesti energiaportfellis peaks tegema parlament, ütles kliimaminister Kristen Michal.

Möödunud aasta lõpus avaldas riiklik tuumaenergia töörühm raporti, kus soovitab rajada Eestisse aatomielektrijaama, kuna tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.

Kristen Michal ütles ERR-ile, et tuumajaama rajamise debatil on põhiline see, kas Eesti võiks sellise tootmise siin asumisest kasu saada, kas see annab midagi juurde ja kui annab, siis millised on siin sellega kaasnevad uued tootmised ja teenused.

Seda, millal võiks tuumaenergeetika aruanne valitsuses arutlusele tulla, ei osanud ta täpselt öelda, kuid on seda enda sõnul arutanud peaminister Kaja Kallasega ja see võiks juhtuda lähinädalatel, sõltuvalt valitsuskabinetis ees olevatest teemadest ja päevakorrast.

"Valitsuses, ma isiklikult arvan, oleks mõistlik alustada asja tutvustusest /.../. Seejärel me võiksime parlamendi poole pöörduda, sest parlamendi otsus võiks see parlamentaarses vabariigis olla. Parlament siis võtaks kohase seisukoha, milline võiks olla tuumaenergeetika roll meie energiaportfellis ja see olekski soovitav tulemus," rääkis Michal.

Sotsiaaldemokraadid nõuavad, et enne tuumajaama arutelu valitsuses peab kliimaminister tooma valitsuse ette laiema visiooni Eesti energeetikast edasistel aastakümnetel. Michali sõnul on valitsuses suuremat pilti energeetikast ka tutvustatud ja tuleb teha valikud, millised saavad olema tulevikus erinevad juhitavad võimsused, salvestuse valikud ja kuidas tagada stabiilsus pärast Venemaast desünkroniseerimist.

Tuumaenergia aruande koostajad ütlesid raporti tutvustamisel, et tuumajaam hakkab tooma riigieelarvesse tulusid ning juba käitamisfaasis jääb aastane tulu 5,5 kuni 19 miljoni euroni. Michali sõnul on tegu konservatiivse stsenaariumiga ehk kõige väiksema eeldatava tuluga, kus arvestatakse ainult jaama rajamise ja käitamise maksutulusid, riigilõivusid ja talumistasu omavalitsustele.

Arvesse pole aga võetud tuumajaama rajamisega kaasnevaid kaudseid tulusid võimalike investeeringute näol, näiteks piirkonda lisanduva energiamahuka tööstuse kaudu.

"Ega meie eesmärk ei pea olema ainult energeetikas erinevate rajatiste või tootmiste püstitamine /.../, vaid järgmine eesmärk Eesti majandusarengule, et meile tekib uut ekspordivõimelist kõrgema lisandväärtusega tootmist ja teenuseid, et me kõik saame väiksema keskkonnajalajäljega rohkem ja paremale elujärjele."

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) väitis eelmisel nädalal, et tuumaenergia aruandes on jäetud arvesse võtmata 100 miljoni euro ulatuses kulusid, mis puudutavad päästevõimekuse rajamist ja muud sellist, kuid Michal ütles, et töörühma aruandes on kuluhinnanguna kirjas 54 miljonit eurot, mis tulenes just siseministeeriumi antud sisendist.

"Siseministeeriumi enda sisendis oli märgitud, et tõenäoliselt see summa võib olla isegi oluliselt väiksem, sest niisuguste keskmiste ja väikeste reaktorite jaoks ei ole ilmselt vaja planeerida samas mastaabis tehnilist võimekust kui suurte tuumajaamade hädaolukordade tarbeks," lisas kliimaminister.

Tema sõnul ei pruugiks tuumajaama rajamine tähendada, et see hakkab turult tõrjuma soodsamaid taastuvenergiavõimsusi, sest üks ei pruugi välistada teist ja energiaportfelli võivad mahtuda kõik võimalused.

"Aga selle juurde käib klausel, et meil on ikkagi vaja uusi tootmisi, tarbijaid, mis suudavad seda puhast energiat kasutada ja selle baasilt ekspordivõimelised olla. See on tegelikult kogu selle komplekti võti," sõnas Michal. "Küsimus on, et kust need tarbijad tulevad, kellele me seda energiat pakume."

Küsimusele, kas tal on usku, et Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 koalitsioonis on võimalik tuumaenergia osas mingi otsus langetada, arvestades SDE skeptilisust, vastas Michal, et kindlasti saab tutvustada tuumaenergia raportit, hankida juurde teadmisi ja vajadusel informatsiooni uuendada.

"Seadusandlust loomulikult ei saa nii luua, et üks koalitsioonipartner ütleb, et meie ei ole nõus seda looma. Aga mul on ka natuke usku ja usaldust, et sotsiaaldemokraadid pigem võtavad siiski selle materjali lugeda, läbi töötada ja selle baasilt on võimalik seda debatti pidada, sest vastasel korral, kui maailmas ei ole võimalik teadmistepõhiselt debatti pidada, siis mis väärtust nendel teadmistelgi enam on?"

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: "Uudis+", intervjueeris Arp Müller

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: