Ehituse ja autoremondi hinnatõus pani ka kindlustusseltse mullu hinda tõstma.

"Laias laastus jäi see 20 protsendi kanti. Nii nagu üldine inflatsioon, nii tõusid ka hinnad. Aga rõõm on tõdeda, et need suured hinnahüpped on jäänud nüüd väiksemaks. Kindlasti neid on veel, aga mitte enam sellises suuruses loodetavasti," lausus If Kindlustuse Balti varakindlustuse juht Veiko Sepp.

Hinnatõus inimesi siiski kindlustusest loobuma pole pannud.

"Kliendid endiselt hoolivad oma varast ja oma tervisest ja endiselt ennast kindlustavad. Võib-olla see mingil määral mõjutas kindlustuse sisu – ei jäetud küll ostmata, aga vähendati nii-öelda sisu. Meie praktikas tegelikult rohkem sellistes emotsionaalsetes toodetes nagu lemmikloomakindlustus. Reisikindlustus on tegelikult hüppeid teinud. Inimesed järjest rohkem reisivad ja ka kindlustavad," ütles Sepp.

Kasko- ja kodukindlustuse puhul kindlustuskaitse vähendamist eriti ei olnud.

"Selle tagamaa tõenäoliselt peitub selles, et paljud hooned ja autod on ju pankade ja liisingute poolt kindlustusvajadusega kaetud ja seal niisama loobuda ei ole lihtne," nentis Sepp.

"Inimesed, kes on otsustanud kodu soetada, leiavad selle 100 või 200 eurot ka raskel ajal," ütles kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Ent ka kindlustussumma samaks jätmine võib põhjustada probleeme.

"Inflatsioon tähendab ka seda, et tuleks üle vaadata enda kindlustusleping, et kas kindlustussumma, mis on maksimaalne hüvitise summa, vastab tegelikkusele. On kokku lepitud kindlustuslepingus piirid, mille ulatuses kahju hüvitatakse, ja kui kodu täiesti hävineb, võib sellest summast, mis kindlustusandja peab hüvitama, väheks jääda," lausus Piirsalu.

Kindlustusseltside liit siiski pelgab, et ka kindlustuse arvelt võivad inimesed ühel hetkel kokku hoidma hakata.

"Tundub, et olukord on selline, et pigem ei ole majanduse jahtumise trend veel kindlustusesse jõudnud. Aasta kuni poolteist läheb aega, enne kui majanduse kasvu või languse mõjud hakkavad tulema kindlustusse," märkis Piirsalu.

Vaid üks kindlustusliik ei sõltu ei headest ega ka halbadest aegadest – oma elu kindlustamisest ei hooli eestlased ühelgi ajal. Vaid 30 protsenti on otsustanud elu ära kindlustada.