Isamaa fraktsioon võtab tagasi need arupärimised, mille fraktsioon esitas kevadel. Isamaa fraktsiooni liige Riina Solman ütles, et Isamaa on lausobstruktsiooni vastu. 

"Kui valitsus tuleb ikkagi riigikogusse meie jaoks ebamõistlike seaduseelnõudega, siis me kindlasti oma vastuseisu ja seisukohti tahame edasi öelda. Aga lausobstruktsiooni vastu me oleme," lausus Solman.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Lauri Laats ütles, et nende  fraktsioon on juba võtnud tagasi obstruktsioonihõngulised eelnõud ning sama tehakse ka arupärimistega.

"Meie obstruktsiooniga kaasa ei lähe. Ja arvestades seda kogemust, mis me oleme saanud, siis ega ööistungid ju ka kuskile edasi ei vii. Pigem see ju pärsib kogu riigikogu tööd," lausus Laats.  

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et nemad ootavad riigikohtu otsust ja sellest oleneb edaspidine tegevus. EKRE kaebas riigikohtusse kolm Ukraina toetamisega seotud otsust, mille riigikogu enne jõule heaks kiitis. Põhjuseks see, et EKRE hinnangul menetleti neid põhiseadusvastaselt, kuna komisjonis jäeti EKRE muudatused hääletamata.

Helme ütles, et kui nad kohtust õigust ei saa, siis tähendab see seda, et opositsioon ei saa kasutada üht obstruktsiooni osa, milleks on arvukate muudatusettepanekute esitamine.

"Sellisel juhul meil tuleb leida muud viisid, kuidas me valitsuse poliitikat takistame Selge on see, et me saame seda ka riigikogus teha. Mitte küll nii tõhusalt või jõuliselt. Aga mida vähem on poliitikat võimalik teha parlamendis, seda rohkem läheb poliitika tänavale," lausus ta.

Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi ütles, et  opositsioon on riigikogu töö peatamisega loonud pretsedendi ning nad peaksid oma viga tunnistama. Ta lisas, et pole ka kindel, kui sujuvalt parlamendi töö edaspidi minema hakkab.

"Eks nad ka jälgivad teemasid rohkem. Päris selline massiivne destruktsioon – nad tunnevad, et see hakkab nende vastu ka töötama. Aga on tulemas veel selliseid vaidlusaluseid teemasid, kus nad kindlasti jätkavad," nentis Ligi.