"[Meil] on kuidagi väga lihtsustatud arusaam, et jõukuse loomine toimub eeskätt erasektoris ja jõukuse tarbimine, rikkuse nii-öelda nahkapistmine toimub avalikus sektoris. Näiteks see mõistmine – me seisame silmitsi õpetajate streigiga – et tegelikult kõige suurem lisandväärtus ka meie majanduses luuakse ikkagi inimvara väärindades, luuakse nendes sektorites, kus antakse inimestele haridus, kvalifikatsioon, võime tegelikult tööturul edukad olla. Sõnades me justkui kõike seda toetame ja usume, aga praktikas ei kipu seda nagu ülearu innukalt ellu viima," rääkis sotsiaaldemokraat Mikser pühapäeval ETV saates "Hommik Anuga".

"Sama kehtib ka näiteks kirjanduse kohta. Me oleme põhiseaduse preambulisse kirjutanud, et üks neid asju, mille pärast Eesti riiki üldse on vaja, on eesti keele hoidmine. Aga need inimesed, kes seda keelt hoiavad, kirjutades selles keeles luulet ja ilukirjandust, need inimesed paraku sellest tegevusest endale leiba lauale pahatihti ei ole võimelised tooma. Kusagil siin on väga suur lõhe selle vahel, mida me räägime ja selle vahel, mida me teeme. Kui kunagi oli nõukogudeaegne anekdoot, kus mees palus numbrit silma-kõrvaarsti vastuvõtule, sest ta kurtis, et kuuleb kogu aeg ühte asja, aga näeb hoopis midagi muud, siis ma arvan, et teatud mõttes pädeb see ka täna," tõdes Mikser.

Mikser rääkis, et tema maailmavaatelise veendumuse kohaselt vajame ühiskonnas suuremat solidaarsust, et oleksime valmis panema ressursse valdkondadesse, mis on olnud seni täiesti tähelepanu alt väljas või saanud ebapiisavalt tähelepanu.

Uuesti kandideerimine sõltub SDE otsusest

Mikser ütles, et ei ole veel otsustanud, kas kandideerib uuesti Euroopa Parlamendi valimistel, öeldes, et selles on suur roll ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohal.

"See on otsus, mida ma tänaseks veel teinud ei ole ja eks see sõltub suurel määral ikkagi erakonnast. Ma oman maailmavaadet, mis ei kao kuhugi sõltumata sellest, kas ma teen palgatööd poliitikas või väljaspool poliitikat ja ma kindlasti olen valmis selle maailmavaate eest seismiseks ja selle edendamiseks andma ka oma tagasihoidliku panuse. Nii et ma ei välista, et ma kandideerin. Aga see on ikkagi erakonna otsus," rääkis Mikser.

Ta tõdes, et on saanud Eesti poliitikas juba üsna palju teha ning seetõttu pole tema jaoks seal väga palju sellist, mida ta sooviks veel proovida: "Ma olen teinud asju, mis on mulle pakkunud väga suurt ja sügavat intellektuaalset huvi. Minu huvide sfäär poliitikas ikkagi keskendub suurel määral välis- ja julgeolekupoliitikale. Ma olen juhtinud nii välisministeeriumi kui kaitseministeeriumi, nii väliskomisjoni kui riigikaitsekomisjoni parlamendis. Ma olen saanud teha väga põnevaid asju, olen olnud NATO parlamentaarses assamblees palju aastaid, olles selle assamblee asepresident. Nii et ma olen päris palju teinud ja ütleme, et Eesti poliitikas selliseid väljakutseid, mida ma ilmtingimata tahaksin proovida ja mida ma veel ei ole saanud teha, ei ole iseäranis palju."

Mikser ei soovinud siiski välistada Eesti poliitikasse naasmist ning ta tõi eraldi välja soovi kaitsta liberaalset demokraatiat.

"Aga nagu öeldud, never say never (ära iial ütle iial). Alati on võimalik leida uusi väljakutseid ja teine asi on loomulikult see, et nähes, kuidas liberaalne demokraatia on suure surve all ja kuidas populism tungib igast suunast peale, siis selle pärast, kuhu läheb Eesti ühiskond ja kuhu läheb laiemalt Euroopa ja läänemaailma liberaalne demokraatia – selle pärast ma loomulikult valutan südant ja kui on minu võimuses anda mingisugune panus, et asjad läheksid õigesti, siis ma kindlasti teen seda," rääkis poliitik.

Mikseri sõnul vaatab ta suure mure ja tähelepanuga seda, mis toimub mitte ainult Eesti poliitikas, vaid demokraatlike riikide poliitikas tervikuna: "See polariseerumine, see tsentri tühjenemine ja erakondade ja valijate liikumine äärmuste suunas – ma arvan, et alanud aasta on kindlasti lääne demokraatia jaoks üks väga-väga otsustav aasta. Mitte niivõrd võib-olla isegi Euroopa Parlamendi valimiste mõttes, mis ka on olulised, kuivõrd eesootavate Ameerika Ühendriikide (presidendi)valimiste mõttes, kus tegelikult on kaalukausil ei vähem ega rohkem kui maailma kõige suurema, mõjukama ja ka sõjaliselt kõige võimsama demokraatliku riigi tulevik."

Keskerakonnast lahkujaid tuleb veel

Kommenteerides olukorda Keskerakonnas, mille liige ka ta ise kunagi oli, tõdes Mikser, et ilmselt tuleb lisaks aasta alguses erakonnast lahkunud prominentsetele keskerakondlastele veel lahkujaid.

"Ma oleks väga üllatunud, kui kõik need inimesed, kes täna kuuluvad Keskerakonda, jääksid Keskerakonda oma elu lõpuni – kindlasti tuleb lahkujaid veel," usub Mikser.

Milliseks kujuneb Keskerakonna tulevik, ta siiski prognoosida ei soovinud, öeldes, et viimase 20 aasta jooksul valutab südant eelkõige sotsiaaldemokraatia pärast Eestis: "Et mu oma erakond oleks edukas ja suudaks Eesti poliitikas kaasa rääkida. Ja hetkel võib öelda, et see erakond suudab Eesti poliitikas arvestatavalt kaasa rääkida."

Mikseri sõnul oleks Keskerakonna võimalik kadumine Eesti poliitikamaastikult kindlasti üks kõige suuremaid vapustusi, mis on aastakümnete jooksul Eesti poliitikas toimunud.

Lisaks oli saates pikemalt juttu ka viimase romaanivõistluse teosega "Vareda" võitnud Mikseri kirjanduslikust tegevusest.