Kallas Timesile: Kreml võib ohustada NATO piire juba kolme aasta pärast

Peaminister Kaja Kallas andis intervjuu ajalehele The Times ja ütles, et Euroopa peab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul oma julgeolekut tugevdama, kuna siis võib Venemaa taas ohustada NATO idatiiva riike.
NATO liikmesriigid arutavad üha rohkem selle üle, kui kiiresti suudab Venemaa pärast Ukraina sõda taastada oma armee võimsuse. Üks Saksa dokument leiab, et see ajavahemik võib olla viis kuni üheksa aastat.
Kallas ütles, et see aeg võib olla tunduvalt lühem. "Meie luure hinnangul on see kolm kuni viis aastat," ütles Kallas. Tema sõnul sõltub see sellest, kui ühtne suudab lääs olla ja milline on selle hoiak Ukraina suhtes, vahendas The Times.
"Sest Venemaa tahab pausi, see paus on vajalik selleks, et koguda jõudu ja ressursse. Nõrkus provotseerib agressoreid," rääkis Kallas.
Kallas tugines Eesti välisluureameti (VLA) raportile, mille kohaselt peab Moskva Eestit ja kahte teist Balti riiki NATO kõige haavatavamaks osaks.
VLA leiab, et Kremli prioriteet pärast sõjategevuse lõppu Ukrainas on Venemaa lääneosas paiknevate vägede kiire ülesehitamine. "Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt sõjalist võimsust, et meie piirkonnas usutavat sõjalist survet avaldada," teatas VLA.
Seetõttu tahab Eesti, et lääs kahekordistaks Ukrainale antavat sõjalist abi.
"Eesti inimesed toetavad Ukrainat kuni võiduni. See on meile kõigile väga oluline," ütles Kallas eelmisel nädalal Ukraina presidendile.
Kallas leiab aga, et pikemas perspektiivis peab NATO võtma Venemaa suhtes kasutusele külma sõja stiilis ohjeldamise strateegia. See tähendaks, et kõik liikmesriigid tõstaksid oma kaitsekulud vähemalt 2,5 protsendini SKP-st.
Kallas märkis, et Venemaa kolonialism pole kadunud kaugesse minevikku, see mõtteviis on seal alles ka 21. sajandil. Venemaa pole kunagi kaotanud oma viimast koloniaalsõda ja seetõttu pole pidanud kandma vastutust oma kuritegude eest.
Kallas on ka esimene NATO riigijuht, kes ütles, et Läänemere piirkonna GPS-i häirete taga on Venemaa. Kallase sõnul polnud need häired märkimisväärsed ega pruukinud olla suunatud sihtmärkidele väljaspool Venemaad.
"Meil on põhjust kahtlustada, et see oli pärit Venemaalt, kuid see polnud pahatahtlik. See ei mõjutanud lennundust, julgeolekut ega midagi," rääkis Kallas.
Toimetaja: Karl Kivil