X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Pistorius: Putin võib rünnata NATO-t viie kuni kaheksa aasta pärast

Boris Pistorius.
Boris Pistorius. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Vladimir Putini juhitud Venemaa võib rünnata NATO riike vähem kui kümne aasta pärast, hoiatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius.

"Me kuuleme Kremlist tulevaid ähvardusi iga päev, seega peame võtma arvesse, et Vladimir Putin saab ühel päeval rünnata isegi mõnda NATO riiki," ütles Pistorius Saksa väljaandele Der Tagesspiegel.

"Meie eksperdid eeldavad, et see [Vene rünnak] võib osutuda võimalikuks viie kuni kaheksa aasta pärast," ütles Pistorius reedel avaldatud intervjuus, lisades samas, et rünnak pole lähiajal tõenäoline.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris karmistas Kreml retoorikat ka NATO-sse kuuluvate Eesti, Läti, Leedu ja Poola suhtes. Lisaks on viimasel ajal Vene ähvardusi saanud ka Moldova valitsus, kirjutab Politico.

Seetõttu hoiatavad paljud Euroopa kaitseministrid ja analüütikud, et Venemaa ja NATO vahelise sõjalise konflikti oht on reaalne.

Kolmapäeval ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer, et NATO seisab silmitsi kõige ohtlikuma maailmaga aastakümnete jooksul.

Varem jaanuaris hoiatasid Rootsi relvajõudude juht Micael Byden ja tsiviilkaitse minister Carl-Oskar Bohlin, et sõda võib tulla Rootsi, mistõttu tuleks rootslastel selleks valmistuda.

Pistorius ütles oma värskes intervjuus, et Rootsi hoiatused on arusaadavad Skandinaavia vaatevinklist, lisades, et Rootsi olukord on kõige tõsisem. Rootsi liitumine NATO-ga venib, kuna vastavat lepingut pole veel heaks kiitnud Türgi ja Ungari parlamendid.

"Kuid me peame õppima taas elama ohuga koos ning valmistuma ohuks ette nii sõjalist, ühiskondlikku kui ka tsiviilkaitset silmas pidades ," ütles Pistorius.

Eelmise aasta lõpus täiustas Saksamaa esimest korda alates 2011. aastast oma sõjalist doktriini, seades eesmärgiks Bundeswehri ehk Saksa kaitsejõudude sõjalise võime olulist kasvatamist.

Ka Poola valitsus on mures Vene ohu pärast. Sel aastal tõusevad Poola kaitsekulud nelja protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

"Venemaa ei lähtu loogikast. 2022. aastal toimunu tundus toona võimatu. Peame olema valmis igaks stsenaariumiks," ütles nädala alguses Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Politico/Der Tagesspiegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: