PES-i liikmeteks olevad erakonnad moodustavad Euroopa Parlamendis sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni (S&D), millele ennustatakse juunis peetavatel Euroopa Parlamendi valimistel teist kohta. Esikoha pälvib küsitluste järgi Euroopa Rahvapartei (EPP).

Euroopa Parlamendi valimistel võeti 2014. aastal kasutusele esinumbrite ehk Spitzekandidateni süsteem, mille järgi peaks Euroopa Komisjoni presidendi koht kuuluma valimistel enim mandaate saanud fraktsioonile. 2014. aastal võitis Euroopa Parlamendi valimised EPP ning erakonna esinumber Jean-Claude Juncker saigi Euroopa Komisjoni juhiks.

2019. aasta valimised võitis samuti EPP, kuid Euroopa Ülemkokku toona kuulunud valitsusjuhid otsustasid, et EPP esinumbri Manfred Weberi asemel saab Euroopa Komisjoni juhiks Ursula von der Leyen. Kuigi otsust on kritiseeritud kui esinumbri süsteemist loobumist, kuulub von der Leyen samuti EPP-sse, seega valimised võitnud erakond sai siiski ka 2019. aastal Euroopa Komisjoni juhi koha.

Kuna PES on ainus erakond, mille toetus ulatub ligilähedaseltki EPP omale, on oluline just see, kes saab EPP ja PES-i esinumbriteks. EPP sees pole Ursula von der Leyen oma otsust veel avalikustanud, kuid eeldatakse, et ta pürgib teiseks ametiajaks ning saab oma erakonna toetuse.

PES-is saavad esinumbriks pürgijad seada oma kandidatuuri üles kuni 17. jaanuarini, kuid seni teatas oma kandideerimisest ainult üks poliitik, kelleks on luksemburglasest Euroopa Komisjoni töö- ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit, vahendab Politico.

70-aastast poliitikut toetab kaks PES-i kõige mõjukamat erakonda: Hispaania sotsialistid (PSOE) ja Saksamaa sotsiaaldemokraadid (SPD). Viimaste peasekretär Kevin Kühnert teatas Schmiti toetamisest esmaspäeval.

"See tähendab, et teisi kandidaate pole," ütles Politicole anonüümseks jääda soovinud S&D eurosaadik SPD toetusavalduse kohta.

Põhjus, miks Schmitil pole konkurente, võib olla nii see, et EPP valimisvõit paistab olevat kindel kui ka see, et paljud mõjukad sotsialistid ei sobi esinumbriks ühel või teisel põhjusel.

Näiteks lahkus tähtis sotsiaaldemokraadist Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans suvel ametist, et naasta oma kodumaa Hollandi sisepoliitikasse.

Euroopa Komisjonis erinevaid ametikohti alates 2009. aastast pidanud Slovakkia poliitik Maroš Šefčovič sobiks esinumbriks, kuid tema koduerakonna Smeri liikmesus PES-is ja S&D-s on peatatud seetõttu, et erakond on moodustanud ühise valitsuse parempopulistidega.

Endine Saksa justiitsminister Katarina Barley ei sobi aga seetõttu, et tema on pärit Saksamaalt, mistõttu oleks tema valimise puhul mõlema suure Euroopa partei esinumbrid pärit ühest riigist.

Kuigi kandidaatide ülesseadmise tähtaeg saabub alles kolmapäeval, arvab hispaanlasest S&D fraktsiooni juht Iratxe García, et teisi kandidaate peale Schmiti ei lisandu.

"Meil on palju häid poliitikuid nii Euroopa Komisjonis kui ka Euroopa Parlamendis. Kuid kui mõelda isikute peale, kes on hästi tuntud üle Euroopa ning saavad seletada Euroopa asju väljaspool [Brüsseli] mulli, siis selliseid inimesi on raske leida," ütles ta.

Ometi nendib Politico, et ka Schmit pole kuigi tuntud väljaspool Brüsselit. Siiski võivad tema oskused osutuda kasulikeks Euroopa Liidu kõrgete ametikohtade jagamisel erakondade vahel pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Seekord ennustatakse sotsiaaldemokraatidele, kellele on kaua kuulunud EL-i välisasjade kõrge esindaja ametikoht, hoopis Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoha saamist.

Schmit ise kirjeldab oma tugevusteks teadmisi ja kogemusi riiklikus ja Euroopa poliitikas, selgub PES-ile saadetud voliniku motivatsioonikirjast, mida nägi Politico.

PES valib oma Euroopa Parlamendi valimiste esinumbri 2. märtsil Roomas peetaval kongressil.