X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ministeerium tahab muuta juurdepääsu kohtumenetluse andmetele

Foto: Rene Kundla/ERR

Justiitsministeerium tahab muuta kohtupidamist avalikumaks ning seejuures kaitsta rohkem inimeste andmeid. Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on palju ebaselget, nagu ka see, mil määral kohtunike töökoormus suureneb.

Kohtupidamise suurema avalikustamisega on tegeletud üle kolme aasta ja valmis eelnõugi, mille menetlemine katkes riigikogu koosseisu muutumisega. Nüüd on justiitsministeerium alguses tagasi, eelmist eelnõu muudeti ja see saadeti uuesti kooskõlastusringile.

Justiitsministeeriumi kohtute talituse nõunik Eneli Kivi ütles ERR-ile, et kõige olulisem muudatus puudutab kohtulahendite avaldamist. Seni on avalikkus näinud jõustunud kohtuotsuseid, kuid edaspidi tahetakse need kättesaadavaks teha kohe, kui lahend on tehtud. Otsus avaldataks Riigi Teataja veebilehel ja lahendil on märge "jõustumise ootel".

Mitu muudatust on seotud sellega, et teatud senised praktikad pole seaduses kirjas. Näiteks kohtutoimikutega tutvumine. Inimesed saavad taotluse alusel toimikuid näha, kuid süüteomenetluses varem selline kohtutoimikuga tutvumise regulatsioon puudus, sõnas Kivi.

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses saab praegu toimikuga tutvuda ainult menetlusosalise nõusolekul. Edaspidi otsustaks üksnes kohus, kas taotleja huvi on põhjendatud.

Veel tekib muudatustega kinnise kohtuasja toimikutega tutvumise võimalus, mida seni ei olnud. Siingi otsustab kohus, mis ulatuses toimikut näha saab.

Tsiviilkohtumenetluses on plaanis hakata avaldama ka kohtumäärusi. "Kas siis avalikult kasutatavale teele juurdepääsu või tehnorajatise talumise asjades lahendid ja ka kriminaalmenetluses näiteks karistusest ennetähtaegse vabastamise kohtumenetluse määruseid hakatakse avalikustama," ütles Eneli Kivi.

Eelnõus reguleeritakse ära ka see, et kohtuistungitest saab teha veebiülekandeid. Selle vajaduse tingis koroonapandeemia ning seni on üksikuid ülekandeid tehtud. Seadusesse kirja panek võiks laiendada seda võimalust, hindas Kivi.

"Kui on suurem huvi avalikkusel, siis ma ei näe põhjust, miks ei võiks seda teha, aga kokkuvõttes saab seda otsustada ikkagi konkreetset asja menetlev kohtunik," sõnas ta.

Rohkem tahetakse kaitsta inimeste isikuandmeid. Menetlusosaliste eraelu kaitsmiseks ei avalikustata inimeste nimesid avalikule veebilehele pandud otsuses. Kriminaalasjades jäävad süüdimõistetu nimed ka edaspidi veebis avalikuks.

"Me peame tagama eraelulise puutumatuse, mis on põhiseadusest ja tegelikult ka andmekaitse reguleerib seda, ja me ei taha, et tekiks selline olukord, et inimesed kardaksid enda probleemidega kohtusse pöörduda. Me oleme leidnud kompromissi, et süüdistatavate ja õigeksmõistetute andmed jäävad jätkuvalt avalikuks. Äriühingute andmed jäävad jätkuvalt avalikuks, aga konkreetsete füüsiliste isikute nimed kaetakse kinni," kirjeldas Kivi.

Ajakirjanikud erisust ei saa

Muudatusi koostades kaaluti justiitsministeeriumis ka seda, kas anda ajakirjanikele lihtsam ligipääs kohtumaterjalidele. Praegu on ajakirjanikud võrdsed tavainimestega, kes peaksid toimikutega tutvumiseks tegema taotluse, mille üle otsustab kohtunik.

"Me analüüsisime seda vajadust ja neid erinevaid võimalusi ja jõudsime järeldusele, et erisuse tegemine ei ole põhjendatud. Eelkõige seetõttu, et ajakirjanduse mõiste isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt on väga lai ja seetõttu oleks toimikuga tutvumise taotlust õigus esitada lisaks ajakirjanikele ka suunamudijatel, sisuloojatel ja blogijatel," rääkis Kivi.

See aga ei tagaks tema sõnul eelnõu eesmärki, sest nii võiks sisuliselt igaüks ajakirjanduslikul eesmärgil ligipääsu taotleda. Eneli Kivi kinnitas, et ka plaanitavate muudatuste järel säilib ajakirjanikel võimalus toimikuga tutvuda ning ligipääs kohtumaterjalidele on isegi suurem kui seni.

Justiitsministeeriumis eeldatakse, et kohtunike töökoormus nendest muudatustest tulenevalt väga palju ei suurene.

"Praegu ju ka neid taotlusi esitatakse, see on mõnevõrra segasem olnud ja need on käinud ka ikkagi kohtunike laual. Ei näe nii suurt koormuse kasvu," ütles Kivi.

Kohtunikes tekitab küsitavusi isikuandmete varjamine

Riigikohtu esimees Villu Kõve leiab, et justiitsministeeriumi algatus on samm õiges suunas, kuid mitu aspekti vajavad veel läbi rääkimist. Tema ei kahtle, et kohtunike töökoormus võib muudatuste tulemusel suureneda.

"Paratamatult ju keegi peab need otsused tegema, kui on soov näidata rohkem kohtuasju kui seni. Kuigi ma ei usu, et väga palju pöördumiste arv nende muudatuste pärast suureneks," hindas Kõve.

Küll aga on seni olnud kohtul väga suur töökoormus kohtuasjades, kus on tulnud varjata inimeste isikuandmeid. "Nagu oli näiteks Mati Alaveri kohtuasi, kus kohtud minu meelest pidid nädalate kaupa toimikus töötlema, et mida siin näidata ja mida mitte. Kui iga asjaga nii palju aega läheb, siis on tõesti väga keeruline."

Riigikohtu esimees avaldas lootust, et ehk saab seda tegevust automatiseerida, kuid ka siis peab veenduma, et kõik vajalik on saanud kinni kaetud.

Veel tekitab küsimusi kohtulahendites nimede varjamine, kui need on avalikkusele teada.

"Kui me avaldame jõustumata lahendeid või lahendeid inimeste nimedeta, aga samas meedia kirjutab kohtuasjadest inimeste nimedega, siis kuidas need asjad kokku lähevad, et me ei satuks ka kohtutena rumalasse olukorda, et me ei tohigi kommenteerida konkreetsete inimeste lahendeid, kellest lehes kirjutatakse," arutles Kõve.

Ta tõdes, et justiitsministeeriumi plaanitud muudatuste elluviimisel oleks vaja ka vastavaid tehnilisi lahendusi, kuid praegu ei ole näha, et midagi sellist plaanis oleks.

"Siin ei ole minu meelest küsimus nii väga selles, kas need põhimõtted on õiged, aga just see, kuidas neid rakendada. Selleks peaks olema ikkagi mingi selge nii-öelda tehniline kava."

Kõve lisas, et toetab suuremat avalikustamist ja see on samm õiges suunas.

"Lihtsalt küsimus on selles, et kui ühel kaalukausil on avalikkus ja teisel hästi suur isikuandmete kaitse ja see kõik kokku tähendab tohutut lisatööd selle kaalumise tulemuse väljaselgitamiseks, siis see teeb mulle rohkem muret. Lubame suurt avalikkust, aga äkki lõpuks me peame kõik ikkagi kinni panema. See tekitab natukene muret, aga ma usun, et idee ja mõtte kohaselt on see õige suund."

Justiitsministeerium loodab, et eelnõu jõustub 1. septembril.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: