X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 693. päev: Kiiev: Kreml ostis läänest sõjalisi kaupu 2,9 miljardi eest

{{1705461540000 | amCalendar}}
Ukraina haubits Zaporižžja rindel.
Ukraina haubits Zaporižžja rindel. Autor/allikas: SCANPIX/UKRINFORM/SIPA

Ukraina sõnul importis Venemaa eelmisel aastal lääneriikidest sõjalise otstarbega varuosi 2,9 miljardi dollari väärtuses. Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaa tiibraketti SCALP. Saksa opositsioon suurendab survet föderaalvalitsusele ja tahab panna Tauruste tiibrakettide tarnimise Kiievile parlamendis hääletusele. Venemaa ründas Odessat ja Harkivit.

Oluline 17. jaanuaril kell 22.45:

- Venemaa teatel lasi õhukaitse Brjanski oblastis alla Ukraina raketid ja droonid;

- Ukraina peastaap: Venemaa ründab peaaegu kogu rindejoone ulatuses;

- Sikorski: Poola püüab suurendada Ukraina tarbeks laskemoona tootmist;

- Kuleba: Ukraina prioriteet sel aastal on ülemvõimu saavutamine õhus;

- Ukraina: Venemaa importis eelmisel aastal lääneriikidest sõjalise otstarbega varuosi 2,9 miljardi dollari väärtuses;

- Macron: Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaaraketti;

- Moskva väitel hävitati Belgorodi oblastis seitse Ukraina raketti;

- Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 17 inimest;

- ISW: Venemaa võib pärast A-50 hävitamist lennuoperatsioone vähendada;

- Saksa opositsioon tahab panna Tauruste Kiievile tarnimise hääletusele;

- Odessas sai Venemaa droonirünnaku tõttu kannatada kolm inimest.

Venemaa teatel lasi õhukaitse Brjanski oblastis alla Ukraina raketid ja droonid

Venemaa kaitseministeeriumi teatel lasid Vene õhukaitseüksused kolmapäeva õhtul riigi lõunaosas Brjanski oblasti kohal alla Ukraina tulistatud raketid ja droonid.

Ministeerium ütles, et üksused hävitasid kaks taktikalist raketti ja tabasid kolme drooni.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab peaaegu kogu rindejoone ulatuses

Ukraina peastaabi sõnul ründasid Vene okupatsiooniväed viimase ööpäeva jooksul peaaegu kogu rindejoone ulatuses. Kokku leidis aset 71 kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene ründajate vahel, enim Vene rünnakuid toimus Avdijivka suunal, kus Vene väed ründasid 24 korda.

Lisaks ründasid Vene väed 10 korda Lõmani suunal, üheksa korda Marjinka suunal, seitse korda Bahmuti suunal, kuus korda Kupjanski suunal ja üks kord Šahtarski suunal.

Vene okupatsiooniväed ründasid kuus korda ööpäeva jooksul Ukraina vägede sillapead Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Kõik Vene rünnakud nurjusid.

Venemaa tegi kuus raketi- ja 69 õhurünnakut ning tulistas 35 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene rünnakutes said vigastada tsiviilisikud, on ka hukkunuid. Kahjustusi said elumajad ja muu tsiviiltaristu.

Ukraina õhuvägi tabas omakorda seitse Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühte Vene juhtimispunkti ning viis Vene õhutõrjeraketisüsteemi. Lisaks tulistas Ukraina õhuvägi alla ühe Vene raketi H-59.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene sõdurite koondumispaika, kaks Vene radarijaama, kaks Vene õhutõrjesüsteemi, kaks suurtükki ja üht laskemoonaladu.

Sikorski: Poola püüab suurendada Ukraina tarbeks laskemoona tootmist

Poola välisminister Radoslaw Sikorski teatas kolmapäeval Davosi majandusfoorumi käigus, et Varssavi uurib järgmise Ukraina abipaketi koostamisel võimalusi laskemoona tootmise suurendamiseks ning vaatab üle, mis on veel olemas riigi ladudes.

Sikorski märkis, et Varssavi ja Kiievi suhted on paranemas. Teisipäeval lõpetasid Poola veokijuhid ajutiselt Poola-Ukraina piiri blokaadi.

"Me vaatame kõikidele Ukraina seotud küsimustele uue pilguga," ütles Sikorski intervjuus Reutersile.

"Me uurime, mis on meie võimalused relvade ja sõjatehnika tootmise suurendamiseks ning mis on veel meie ladudes olemas," lisas ta.

Kuigi Poola on osutanud Ukrainale palju sõjalist ja humanitaarabi, teatas eelmine Poola konservatiivne valitsus sügisel, et see kavatseb toimetada Ukrainasse ainult seni juba kokkulepitud sõjaabi.

Sikorski kommentaar vihjab, et Poola uus tsentristlik valitsus kavatseb toota senisest rohkem relvi ja sõjatehnikat, et välja kuulutada uued relvaabi tarned Ukrainale.

"Mida me arvame ning mida me ütleme ka oma liitlastele välja, on see, et Putini heidutamise hind pärast seda, kui ta vallutab Ukrainat, oleks palju kõrgem kui Ukraina aitamine nüüd, et see saaks kaitsta ennast tema agressioonisõja eest," ütles Poola välisminister.

Lisaks avaldas Sikorski toetust USA pakutud plaanile konfiskeerida 300 miljardi dollari väärtuses lääneriikides külmutatud Vene keskpanga varasid.

"Agressor on see, kes peab maksma kinni Ukrainale tekitatud kahju," ütles Sikorski.

Kuleba: Ukraina prioriteet sel aastal on ülemvõimu saavutamine õhus

Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul on Ukraina prioriteet sel aastal sõjas Venemaa vastu ülekaalu saavutamine õhus, edastas portaal Unian kolmapäeval.

Kuleba rääkis sellest Šveitsis Davosi majandusfoorumil osaledes koos Poola ja Ungari presidendi Andrzej Duda ja Katalin Novákiga paneelarutelus "Valves Euroopa ühisrindel".

"2024. aasta prioriteet on loomulikult Venemaa õhust alla heita. Sest see, kes kontrollib õhuruumi, määrab, kuidas ja millal sõda lõpeb. Ja see eeldab Ukraina lennukitega varustamist," rõhutas Kuleba.

Samas märkis välisminister, et hävitajate F-16 üleandmine Ukrainasse on juba "elluviimise järgus".

Minister lisas ka, et sõja võitmiseks on Ukrainal lisaks lennukitele vaja hankida kaugmaarakette, droone ja elektroonilise sõja pidamise süsteeme.

Ta märkis, et Ukraina on oluliselt suurendanud droonide tootmist.

"Kui see kõik saabub, jätkame võitmist ja jätkame (oma ala) vabastamist," ütles Kuleba.

Tema sõnul sõdib Ukraina võimsa vaenlasega, kes ei maga.

Uniani teatel alustas Holland ettevalmistusi esimese 18 mitmeotstarbelise hävitaja F-16 Ukrainasse saatmiseks. Kokku peaks Ukraina Hollandilt saama 42 hävitajat F-16.

Taani kaitseministeeriumi esindaja tegi 6. jaanuaril Taani meedia vahendusel avalduse, et esimese kuue hävitaja F-16 saatmine Taanist Ukrainasse leiab aset mitte varem kui 2024. aasta teises kvartalis. Väidetavalt plaaniti anda need lennukid algselt üle veel enne aastavahetust.

Taani kaitseministeeriumi väitel ei ole Ukraina endiselt täitnud mitut tingimust, et Ukraina õhujõud saaks kasutada neid hävitajaid täies mahus. Milliseid tingimusi Ukraina aga täpselt ei täitnud, ei täpsustatud.

Ukraina lendurite väljaõpe Ameerika F-16 hävitajatel on juba alanud.

Ukraina: Venemaa importis eelmisel aastal lääneriikidest sõjalise otstarbega varuosi 2,9 miljardi dollari väärtuses

Ukraina presidendikantselei teatas kolmapäeval, et lääneriikide ettevõtted eksportisid eelmise aasta esimese kümne kuuga Venemaale sõjalise otstarbega varuosi 2,9 miljardi dollari väärtuses.

Kokku püsis eelmisel aastal sõjatoodangu import Venemaale 90 protsendi tasemel võrreldes 2022. aasta veebruaris aset leidnud täiemahulise sissetungi eelse ajaga. Seda vaatamata asjaolule, et lääneriigid kehtestasid vahepealsel ajal Venemaa suhtes erinevaid sanktsioone.

Presidendikantselei tsiteeris oma avalduses töögrupi uuringut, mille läbiviimisse panustasid teiste seas Kiievi Majanduskool (Kyiv School of Economics), endine USA suursaadik Moskvas Michael McFaul ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski presidendikantselei juht Andri Jermak.

"Hävitatud või Ukraina kätte sattunud Vene sõjatehnikast leiti rohkem kui 250 Lääne ettevõtte varuosad," seisis presidendikantselei avalduses.

Kiievi Majanduskool arvutas välja, et pea 2800 erinevat välismaist varuosa oli leitud Vene sõjatehnikast, kaasa arvatud Vene rakettidest Kinžal, mida Kreml kasutab õhurünnakute korraldamiseks Ukraina tsiviiltaristule.

"Tervelt 95 protsenti kõikidest Vene relvadest leitud varuosadest on lääne päritolu, millest 72 protsenti on ainuüksi USA päritolu," seisis uuringus.

Kiiev on korduvalt kutsunud oma liitlasi üles karmistama sanktsioone Venemaale ning sulgema sanktsioonidest mööda hiilimiseks kasutatavad skeemid, sest Moskva suudab jätkuvalt importida lääneriikidest sõjalise otstarbega kaupu Ukraina vastu sõja pidamiseks.

Ukraina õhutõrje tulistas 20 Vene droonist alla 19

Õhutõrje hävitas 20-st droonist, millega Venemaa Lõuna-Ukrainat ründas, 19, teatasid Ukraina õhujõud kolmapäeva hommikul.

"Ööl vastu 17. jaanuari 2024 ründas vaenlane Venemaalt Primorsko-Ahtarski rajoonist 20 Shahed-136/131 tüüpi drooni ja kahe S-300 õhutõrjeraketiga Belgorodi oblastist Harkivi suunas," edastasid Ukraina relvajõudud Telegramis.

"Õhujõud hävitasid koostöös kaitseväe õhutõrjega 19 Shahedi," teatasid relvajõud.

ISW: Venemaa võib pärast A-50 hävitamist lennuoperatsioone vähendada

Pärast seda, kui ukrainlased hävitasid 14. jaanuari öösel Venemaa radarlennuki A-50 ja tekitasid suuri kahjustusi Venemaa õhudessantväe komandopunktile Il-22, võib Venemaa õhuvõimekus olla halvenenud ja taktikalisi õhuoperatsioone Aasovi mere piirkonnas vähendatakse, öeldi Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) ettekandes.

Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 17 inimest

Harkivis sai teisipäeva õhtul Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 17 inimest, teatas Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sinehubov.

Ta märkis, et tabamuse said kesklinnas asuvad eluhooned. Kaks kannatanut on raskes seisundis. Esialgsetel andmetel korraldati rünnak kahe S-300 raketiga.

Raketirünnakust teatas varem ka selle Ukraina linna meer Ihor Terehhov.

Venemaa piirist vaid 30 kilomeetri kaugusel asuvat Harkivit on alates invasioonisõja algusest veebruaris 2022 pidevalt pommitatud.

Linnapea sõnul osad eluhooned rünnaku tagajärjel hävisid ja piirkonnas ei olnud sõjalisi sihtmärke.

Venemaa ründas taas Harkivit Autor/allikas: SCANPIX/AP

Macron: Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaaraketti

Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaa tiibraketti SCALP, samuti sadu pomme, teatas teisipäeva õhtul president Emmanuel Macron.

Macron ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et Euroopa tähtsaim prioriteet peab olema see, et Venemaal ei tohi lasta võita.

Prantsuse president rõhutas, et kui Moskval lastakse võita, tähendab "see nõustumist, et rahvusvahelist õigust ei austata".

Ta andis ka teada, et teeb veebruaris uue visiidi Kiievisse.

Macroni sõnul teeb Pariis tööd uue kahepoolse julgeolekuleppe sõlmimiseks Ukrainaga, seda sarnaselt Kiievi ja Londoni leppele. See kuulutatakse välja tema eelseisva visiidi ajal.

Moskva väitel hävitati Belgorodi oblastis seitse Ukraina raketti

Vene relvajõud hävitasid Belgorodi oblastis seitse Ukraina raketti Olha ja neli drooni, väitis Vene kaitseministeerium ööl vastu kolmapäeva. Ministeeriumi teatel hävitati droonid kella poole kolme paiku.

Saksa opositsioon tahab panna Tauruste Kiievile tarnimise hääletusele

Opositsioonis olev Saksa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), mis tegi ettepaneku tarnida Ukrainale tiibrakette Taurus, suurendab selleks survet föderaalvalitsusele ja tahab panna selle küsimuse parlamendis hääletusele, teatas teisipäeval portaal Unian viitega ringhäälingule ntv.

CDU fraktsiooni esimees Friedrich Merz ütles, et partei parlamendirühm soovib teha ettepaneku, et nende rakettide saatmise küsimus pannakse hääletusele. See peaks aset leidma pärast seda, kui kaitseküsimuste volinik sotsiaaldemokraat Eva Högl esineb ettekandega.

"Me hindame olukorda Ukrainas kui üha kriitilisemat," seletas Merz. Ta leiab, et Ukraina sõjaväelastel ei ole praegu "mingeid väljavaateid" Vene okupatsiooniväe tagasilöömiseks. Samal ajal võiksid Taurus raketid olukorda mõjutada.

Ukraina sõjaväelane Autor/allikas: SCANPIX/Smoliyenko Dmytro/Ukrinform/ABACA

Biden kutsus kongressi juhid Valgesse Majja arutama Ukraina toetamist

USA president Joe Biden kutsus kongressi liidrid kolmapäeval kõnelustele Ukrainale eluliselt tähtsa abi jätkamise üle, teatas Valge Maja teisipäeval.

Washingtoni sõjaline abi Ukrainale on kokku kuivanud, kuna vabariiklased blokeerivad demokraadist presidendi taotlust eraldada täiendavalt 60 miljardit dollarit Ukrainale, soovides vastutasuks USA migratsiooniseaduste karmistamist.

Biden võõrustab Valges Majas nii esindajatekoja kui senati liidreid, et  "arutada täiendava riikliku julgeoleku rahataotluse äärmist tähtsust", ütles pressisekretär Karine Jean-Pierre ajakirjanikele.

Tema sõnul rõhutab Biden, "kui tähtis on selle asjaga edasi minna".

Jean-Pierre ütles, et Valgesse Majja on kutsutud esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson, demokraatide liider Hakeem Jeffries, senati enamuse liider demokraat Chuck Schumer ja senati vabariiklaste liider Mitch McConnell.

Kohtumine võib olla märk edasiminekust läbirääkimistel Ukraina abistamise üle, kuna Biden on nädalaid keeldunud kohtumistest vabariiklastega.

Valge Maja eelarvejuht Shalanda Young rõhutas varem sel kuul, et Ukraina täiendavaks abistamiseks ei ole enam teist teed kui kongressi heakskiit Bideni rahataotlusele.

Valge Maja teatel rääkis Biden teisipäeval ka Saksa kantsleri Olaf Scholziga ning nad koordineerisid oma riikide kindlat toetust Ukrainale, mis seisab silmitsi Venemaa agressioonisõjaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus Šveitsis Davosi foorumi kõrvalt USA välisministri Antony Blinkeni ja Bideni riikliku julgeolekunõuniku Jake Sullivaniga, et arutada arenguid lahinguväljal ning Zelenski "rahuvalemit", ütles Valge Maja teisipäeval.

Venemaa juht Vladimir Putin ütles teisipäeval, et tema vägedel on pea kaks aastat kestnud sõjas Ukraina vastu eelis ja hoiatas, et Kiiev on vastupanu jätkudes silmitsi "korvamatu" hoobiga.

Odessas sai Venemaa droonirünnaku tõttu kannatada kolm inimest

Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper teatas, et Vene väed ründasid ööl vastu kolmapäeva Odessa linna, vigastada sai kolm inimest. Kuberneri sõnul kasutasid Vene väed linna ründamiseks droone. Rünnaku tõttu sai kahjustada elumaja, Kiper ütles, et kortermajast evakueeriti 130 inimest, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 730 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 372 820 (võrdlus eelmise päevaga +730);

- tankid 6126 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 11 372 (+14);

- suurtükisüsteemid 8811 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 964 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 653 (+3);

- lennukid 331 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6884 (+7);

- tiibraketid 1817 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 755 (+24);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1367 (+2).

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: BNS/The Kyiv Independent/Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: