X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kristina Kallas: õpetajate palgavaidlus koalitsiooni lagunemiseni ei vii

Foto: Priit Mürk/ERR

Ehkki valitsuspartnerite erimeelsuste tõttu ei suudetud neljapäeval õpetajate palgalisas kokkuleppele jõuda, ei usu haridusminister Kristina Kallas, et see viiks võimuliidu lagunemiseni.

"Seda ma hetkel ei näe, et need erimeelsused koalitsiooni lagunemiseni viivad. Kui me hakkame RES-i arutama, siis on näha, kas jõuame poliitilise kokkuleppeni. Aga sellises olukorras, kus meil pole võimalik täita lubadusi, mida me ise õpetajatele andnud oleme, ei saa riiki juhtida," ütles haridus-. ja teadusminister Kristina Kallas reede hommikul "Terevisioonis".

Ta tunnistas, et õpetajate palgatõusu osas pole valitsuses poliitilist kokkulepet, kuna on erimeelsused, kas teha üheskoos suur pingutus või lihtsalt tõdeda, et täna palgatõusuks vahendeid pole.

"Ma olen väga seda meelt, et riik peab kulusid kokku tõmbama. Ja kõik ministrid on ka pingutuse teinud. Aga haridus- ja teadusministeerium on juba kärpinud 16 miljonit eurot käesoleval aastal. See on sama suur summa, kui me vallandaks kõik ministeeriumi töötajad. Üle poole sellest kärpest läks õpetajate palkade katteks ja ülejäänu riigieelarve positsioonide parandamiseks."

Peaminister ja valitsuse juhtpartei Reformierakonna esimees Kaja Kallas on öelnud, et õpetajate palgatõusu saab teha, kui raha selleks tuleb HTM-i enda seest. Kristina Kallas seda võimalikuks ei pea.

"Ma ei näe, et saaksime veel kärpida lisaks sellele 16 miljonile, mida oleme kärpinud. See saaks tulla ainult kõrghariduse rahast. Aga sellega me lahendaks vaid probleemi ühes kohas, aga tekitaks teises kohas juurde. Ja see pole mõistlik."

Haridusminister tõi välja, et Eesti SKP-st kulub küll väga suur osa haridusele, kuid raha ei ole HTM-i eelarvel, vaid omavalitsuste eelarvel. Seetõttu on Kristina Kallase sõnul oluline, et riik jõuaks omavalitsustega kokkuleppele koolireformis.

"Meil on Euroopa riikide võrdluses liiga palju gümnaasiume õpilase kohta. Aga need reformid on pika vinnaga - sealt ei teki kohe kasu sel ja järgmisel aastal. Seetõttu peame otsima ja leidma ka teisi lahendusi," sõnas Kallas.

Kallas tunnistas, et talle jäi neljapäeval tunne, et erimeelsuste tõttu koalitsioonipartnerite vahel pandi teemale punkt ja õpetajate streik esmaspäeval algab. Siiski tuleb teema uuesti arutusele esmaspäeval koalitsiooninõukogus ning Kallas ise hakkab uuesti läbi rääkima ka haridustöötajatega.

"Nii kaua kui töötüli kestab on ju vaja pidada ka läbirääkimisi," sõnas Kallas.

Ta lisas, et õpetajad saavad väga hästi aru, mis on streigi tagajärjed laste haridusele ja samuti, kuidas see mõjub õpetajate järelkasvule.

"See pole ju selline positiivne asi, mille peale noored mõtleks, et läheme nüüd kooli õpetajaks. Tuleb pingutada, et sellist töötüli hariduses poleks."

Siiski nägi Kallas praeguses kriisis ka võimalust, et hakata lahendama reaalseid probleeme hariduselus ehk mille pärast õpetajad tegelikult streigivad.

"Kuigi poliitiline vastutus on haridusküsimustes ministril, siis suur osa õpetajate töökorraldusest on omavalitsuste vastutusala. Seetõttu peab riik omavalitsusega läbi rääkima ja ma loodan, et järgmise poole aastaga lahendame ära õpetajate töötingimustega seotud probleemid. Ja see annab kindlustunde õpetajatele."

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: Terevisioon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: