X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda

Pensionärid sooja kevadpäeva nautimas
Pensionärid sooja kevadpäeva nautimas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti madal pensioni asendusmäär ei hakka tulevikus märkimisväärselt tõusma ning seda mõjutab ka teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Pensionäride hakkamasaamist hakkab pigem mõjutama nende enda panus pensioni kogumisse.

Praeguseid Eesti töötajaid ootab pensionieas üks suuremaid sissetulekute langusi kogu Euroopa Liidus, selgus Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringust.

OECD uuringu järgi saab keskmist palka teeniv Euroopa Liidus elav töötaja pensioniikka jõudes pensioni, mis moodustab 68,1 protsendi tema senisest palgast. Eesti töötajate pensioni neto ehk maksujärgne asendusmäär hakkab tulevikus OECD uuringu järgi olema ainult 34,4 protsenti. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et pensionile jäädes peab inimene läbi ajama kolmandikuga senisest harjumuspärasest sissetulekust.  

Mõttekojast Praxis täpsustati, et OECD analüüs võtab arvesse riigi peamise kohustusliku pensioniskeemi, mis Eesti puhul on esimene sammas. Kui lisada juurde nüüdseks vabatahtlik teise samba pension, siis oleks Eesti netoasendusmäär 54,7 protsenti (2022. aasta seisuga), mis jääb siiski alla OECD riikide keskmisele (66,9 protsenti).

Praeguseks pole teise samba reformi mõjud veel asendusmääras väljendunud – näiteks 2019. aastal oli koos teise sambaga asendusmäär 53,1 protsenti –, siis järgmiste aastatega hakkavad mõjud siiski ilmnema, öeldi ERR-ile Praxisest.

Praxise analüütikud Kelly Toim ja Katre Pall ütlesid, et reformi mõjul hakkavad vahed pensioni asendusmääras avalduma umbes 2030. aastast ja need saavad olema pikaajalised.

Kui rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium analüüsisid Eesti keskmise vanaduspensioni ja keskmise netopalga suhet kuni 2070. aastani, siis tuli välja, et suhe jääb 42 ja 44 protsendi vahele. Kui teist sammast poleks vabatahtlikuks muudetud, oleks suhe üle 45 protsendi.

2023. aasta lõpu seisuga on Eestis teisest sambast lahkunud või lahkumise avalduse teinud umbes 235 000 inimest, mis moodustab teise pensionisambaga liitunutest 32 protsenti.

Praxisest öeldi, et pensioni asendusmäära mõjutavad tulevikus ka sündimus, teise sambaga liitumine ja selle tootlus. Kui madalamaks jäävad nii sündimus, teise sambaga liitumine kui ka tootlus, langeks vanaduspensioni ja netopalga suhe tõenäoliselt alla 40 protsendi.

Madal pensionimäär = suurem vaesuse näitaja

Rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostatud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi järgi on keskmine pensioni asendusmäär Eestis languses. Pensionid muutuvad ajas ka järjest ebavõrdsemaks, kuna elu jooksul teenitud palga suurus mõjutab pensione järjest enam. Pensionide erinevused meeste ja naiste vahel on hakanud suurenema ning tulevikus on eriti murettekitavad naiste madalad pensionid arvestades naiste madalamat palgataset.

Kui riigis on madal pensionide asendusmäär, siis on kõrgem ka vanemaealiste vaesuse määr. Eesti vanemaealistest elab 2022. aasta andmete järgi suhtelises vaesuses 52 protsenti. Euroopa peale oli sama näitaja 17,3 protsenti.

Sealjuures on Eesti naised vaesuses tunduvalt sagedamini kui mehed. 2022. aastal oli 65-aastaste ja vanemate naiste vaesusmäär 57,1 protsenti, sama näitaja meeste kohta oli 43,6 protsenti, märgiti Praxisest.

Selleks, kuidas niivõrd madalat pensioni asendusmäära tulevikus tõsta, on välja pakutud erinevaid meetmeid. Eelmainitud ministeeriumide analüüsis pakutakse välja, et miinimumpensioni peaks märgatavalt tõstma ja looma tööandjapensioni.

Toim ja Pall märkisid, et need oleksid olulised meetmed, aga näiteks miinimumpensioni tõus ei aitaks keskmise pensioni saajat, kes samuti elab suhtelises vaesuses.

"Kuna tööandjapensioni jõudmine ja selle mõjude avaldumine võtab aega, siis saab vanemaealiste vaesust vähendada läbi erakorraliste pensionitõusude.  Pikas perspektiivis on olulised pensioni- ja rahatarkuse teadmised ning igaühe aktiivne panustamine oma pensioni kogumisse," ütlesid nad.

OECD uuringus lähtuti eeldusest, et töötaja sisenes tööturule 22-aastasena 2022. aastal ning ta töötab kuni riigis kehtestatud ametliku pensionieani. Tulevase pensioni suuruse arvutamisel kasutati kõiki kohustuslikke pensionikogumise skeeme, vabatahtlik pensionikindlustus ei läinud arvesse.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: