X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keskkonnakomisjoni juht soovib Eestis angerjapüügi ja -söömise lõpetada

Angerjamaimude vettelaskmine Saaremaal.
Angerjamaimude vettelaskmine Saaremaal. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Angerjas on kaduv kalaliik ja peaksime selle püügist ja tarbimisest mõneks ajaks loobuma, leiab riigikogu keskkonnakomisjoni juht Igor Taro. Eesti Maaülikooli teadlased ütlevad, et hoolimata asjatundjate soovitusest pole Euroopa Liit täielikku angerjapüügikeeldu rakendanud ja arusaadav on ka kohalike kalurite pahameel, kui nemad peavad olema esimeste püügist loobujate seas.

Eelmise aasta oktoobris tegid MTÜ Loomus ja Eesti Loomakaitse Selts ettepaneku võtta Euroopa angerjas Eestis looduskaitse alla, kuna tegu on üleilmselt kriitilises seisus liigiga.

Keskkonnakomisjon arutas angerjate küsimust mullu novembris ja taas selle nädala neljapäeval, mil teema tõusis teravamalt esile seoses juhtumiga, kus osa Saadjärve lastud klaasangerjamaimudest hukkus. Samal päeval teatas keskkonnaamet, et kaalub edaspidi klaasangerjate ümberasustamisloast keeldumist. 

Keskkonnakomisjoni juht Igor Taro ütles ERR-ile, et liikuda tuleks angerjapüügi lõpetamise suunas.

"Probleem on selles, et kui 1970-ndate populatsioonist on globaalselt alles alla kolme protsendi, siis on tegu väga ohustatud, kaduva liigiga. Tegelikkuses pole alternatiive, kas üritame ennetada selle liigi kadumist sellega, et ei tarbi seda massiliselt või mõnd aega üldse või tarbime edasi ja ta kaob lihtsalt ära. Mulle tundub, et mõistlik on esimene valik," lausus ta.

Taro lisas, et kui emotsionaalseid paralleele tuua, siis igaüks peaks mõtlema, kas ta raatsiks süüa pandakaru – ehkki viimaseid on järel märksa vähem kui angerjaid, on suhtumine printsiibis suhteliselt sarnane.

Angerjate ümberasustamine pole Taro sõnul Eesti kontekstis tegevus, mis liigi populatsioonile kasulikult mõjuks, sest siin see kalaliik ei paljune ehk tuuakse siia ainult selleks, et kalamehed saaksid nad välja püüda ja inimesed nad ära süüa.

"Suhteliselt väike osa jõuab läbi Narva hüdrojaama turbiinide ja pika teekonna tagasi Sargasso merre, kus nad ainsana paljunevad. Neid ei ole suudetud siiamaani kunstlikult paljundada, nagu muid kasvanduse kalaliike," rääkis ta.

Seega on praegu Eestis angerjate ümberasustamisel Taro sõnul ainult sotsiaalmajanduslik põhjus, et 50 Võrtsjärve kalurit saaks raha teenida ning keskkonnakaitse aspektist ei ole see kaalukas argument. Kui aga selles valdkonnas poliitilisi otsuseid teha ehk ümberasustamine ja püük lõpetada, tuleb seda argumenti arvesse võtta.

"Maaülikoolis on katseprojektid Euroopa sägaga, mida on samamoodi võimalik asustada ja püüda ja sellelt raha teenida. Ma ei ütle, et see on kindlasti lahendus ja see kalaliik kindlasti õige, aga mingil idee tasandil see arutelu toimub. Juhul kui mingeid samme astutakse, peavad kindlasti olema ka leevendusmeetmed inimestele, kes sellest sammust võivad mõjutatud olla," ütles keskkonnakomisjoni juht.

Kalur: alustama peaks Aasia tarbimise piiramisest

Võrtsjärve ääres Võrtsu Sahvri kalakohvikut pidav kalur Priit Laur ütles, et oleks kurb, kui angerjas välja sureks, kuid kui keelud kehtestatakse ainult meie piirkonnas, sarnaneb see olukorraga, kus meie säästame elektrit, aga kogu muu maailm tossab ja see ei muuda kokkuvõttes maailma paremaks.

Ennekõike tuleks tema hinnangul tegeleda sellega, et jaapanlased või hiinlased sööksid vähem klaasangerjat, sest see, mida kalurid Eestis või siinkandis välja püüavad, ei ole probleemi kese.

"Kui meie peame eeskuju hakkama näitama, siis äkki alustaks seekord vastupidi - need, kes suure suuga klaasangerjat söövad, näidaku eeskuju ja meie tuleme siis järele. Vaataks, miks reaalselt angerjas otsa saab, kas seepärast, et meie siin tonni, kaks või viis kamba peale teiste kaluritega välja püüame ja heade inimeste abil kohvikus või mujal ära sööme või kust probleem on reaalselt alguse saanud," lausus Laur.

Tema sõnul on angerjas järveäärsete inimeste ja kalurite jaoks oluline sissetulekuallikas, sest tegu on Võrtsjärvel kõige põhilisema püügikalaga, talvel lisandub sellele koha.

"See oleks väga suur löök kalurite rahakoti pihta. Aga ilmselgelt ei taha ükski kalur, et mõni kala-, linnu- või loomaliik välja sureb. Tuleb kuulata teadlasi ja koostööd teha," tõdes Laur. "Keeruline on öelda, et laske püüda või ärge laske –selleks on spetsialistid."

Igor Taro tõdes samuti, et kui ainult Eestis ranged piirangud paika panna, kuid Eestis nuumatud angerjad püütakse välja Rootsi rannikul, ei oleks sellest kasu ning seetõttu peab tema sõnul liikuma selles suunas, et piirangud kehtestataks kogu Euroopas.

"Eilse arutelu põhjalt oli üks olulisi järeldusi, et ei saa ühe juhtumi põhjal järsku emotsionaalseid otsuseid teha," rõhutas ta. "Aga kindlasti peaksime mingisuguse teekaardi kokku leppima ja võtma arusaama, et liigi säilimise seisukohast pole võimalik nii jätkata nagu seni."

Konkreetse sammuna, mida võiks astuda, tõid keskkonnakomisjoni liikmed sel nädalal välja jadaõngega püüdmise keelustamise kõigis angerjajärvedes, kuna see mõjub nende populatsioonile kehvasti, ning ka kasvandustes angerjate nuumamise keelamise.

Kui esimesed sammud on läbi analüüsitud, siis tuleb Taro sõnul vaadata, mida teised riigid teevad ja kas saab midagi koos ette võtta. Seejuures ei karda poliitik, et Eesti jääks muudatustega üksi ja Euroopas jätkuks angerjapüük ja -söömine endisel viisil.

"Arvan, et lõpuks me sinna jõuame, küsimus on selles, kui kiiresti. Eile anti üle petitsioon, et lõpetada puurikanade müük, ka see asi on riikides käinud järk järgult ja on riike, kus seda ei tehta absoluutselt. Areng toimub järjepidevalt," lausus ta. "Liigumegi sinnapoole, et asjadele, mis mõne aja eest olid OK, vaatab ühiskond nüüd teistmoodi. Siin on kaubandusele ja ka tarbijatele mõttekoht, et kuidas minu otsused mõjutavad seda, mis planeedist edaspidi saab."

Teadlased: Võrtsjärv on angerjale soodne kasvukoht

Eesti Maaülikooli nooremteadur Paul Teesalu ja kalanduse kaasprofessor Arvo Tuvikene ütlesid, et angerjavarude kao põhjus on globaalsel tasandil tingitud mitmetest faktoritest: röövpüük, parasiidid, elupaikade hävimine, veekogude reostus ja veel mitmed teisedki asjaolud.

Võrtsjärves on aga angerja populatsioon looduslikult alati olemas olnud ja see on angerjale soodne kasvukoht.

"Näiteks on siin registreeritud üks parim angerja kasvukiirus võrreldes teiste Euroopa veekogudega," tõid teadlased välja ja lisasid, et järv on võrreldes Läänemerega, aga ka Lääne-Euroopa siseveekogudega vähem reostustunud dioksiinide ja raskmetallidega.

"Kui siia ümberasustamise lõpetame, siis aja jooksul kohalik populatsioon hääbub, sest loomulikul viisil klaasangerjas tõenäoliselt enam Läänemerest Võrtsjärve ei pääse. Seega jääb kasutamata Võrtsjärve kui elupaiga potentsiaal toota uusi angerjaid," tõdesid nad.

Maaülikooli teadlased lähtuvad 2008. aastal koostatud Eest riiklikust angerjamajanduskavast, mille üks peamine nõue on 40 protsendi hõbeangerja ehk rändangerja laskumine merre, võrreldes perioodiga, mil inimmõju puudus.

"See nõue on olemasolevate arvutuste ja katsepüükide põhjal täidetud. Käesoleval aastal on ette nähtud angerjamajanduskava uuendamine, siis saavad teadlased ja muud huvigrupid oma panuse anda," lisasid teadlased.

Teesalu ja Tuvikese sõnul püütakse klaasangerjat Euroopa rannikualadelt 50-60 tonni aastas. Sellest 20 protsenti läheb asustamiseks, 30 protsenti kalakasvandustesse ja 50 protsenti rändab illegaalselt Aasia turgudele.

"Kui kahe viimase variandi puhul on kalad eluringist maha kantud, siis asustamise puhul on antud kaladele võimalus oma elutsükkel täita ja järglasi anda. Lisaks sellele on angerja asustamine Euroopa Liidu komisjoni otsuse põhjal toodud välja kui liigi kaitsemeede," ütlesid Teesalu ja Tuvikene.

Ehkki on ette nähtud, et püütud klaasangerjast 60 protsenti kasutatakse asustamise eesmärgil, ei ole seda nõuet kunagi täidetud.

Teadlased on seda meelt, et angerjate väljapüügi lõpetamisel tuleb arvestada ka sotsiaalmajanduslikku mõju.

"Rahvusvaheline mereuurimisnõukogu (ICES) on andnud soovituse igasugune angerjapüük lõpetada, kuid EL pole jätkuvalt täieliku püügikeeldu rakendanud. Arusaadav on Eesti kalurite pahameel, kui nemad peavad olema esimeste seas, kes püügist loobuvad," sõnasid Teesalu ja Tuvikene.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: