X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 696. päev: Venemaa paigutas Krimmi ja rindejoonele õhutõrjesüsteemid

{{1705726680000 | amCalendar}}
Inimesed harjutavad Kiievi lähistel munitsipaalvalve riikliku vastupanu koolitusel lahinguoskusi.
Inimesed harjutavad Kiievi lähistel munitsipaalvalve riikliku vastupanu koolitusel lahinguoskusi. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Evgeniy Maloletka

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus USA ekspresidendi Donald Trumpi Ukrainasse külla, et too saaks esitada oma rahukava, mis lõpetaks sõja Venemaaga 24 tunni jooksul nagu Trump on lubanud. Ukraina teatel tõi Venemaa oma riigist Krimmi ja rindejoonele õhutõrjesüsteemid.

Oluline laupäeval, 20. jaanuaril kell 20.20:

- Briti luure: Ukraina hoiab positsioone Dnepri vasakkaldal;

- IAEA andmeil on Venemaa paigutanud Zaporižžja tuumajaama ümber miinid;

- Ukraina: Venemaa paigutas Krimmi ja rindejoonele õhutõrje;

- Zelenski kutsus Trumpi külla;

- Budanov lubas jätkata okupantide ründamist Krimmis;

- Valge Maja hoiatas Kongressi Ukraina peatse kaotuse eest, kui relvaabi otsust ei tule;

- Vene parlamendis on valminud eelnõu, mis lubab konfiskeerida raha ja muu vara inimestelt, kes kritiseerivad riigi relvajõude;

- Ukraina laupäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäevaga umbes 750 sõdurit, neli tanki, kümme jalaväe lahingumasinat ja 14 - suurtükki.

Briti luure: Ukraina hoiab positsioone Dnepri vasakkaldal

Ukraina on suutnud säilitada kohalolu Dnepri jõe vasakkaldal ning jätkab vaatamata logistilistele muredele Venemaa rünnakute tõrjumist, teatas Suurbritannia kaitseministeerium oma luureülevaates.

Raport märgib, et Ukraina lõuna ringkonna kaitsejõudude esindaja sõnul on Dnepri jõe vasakkalda logistilisel varustamisel olnud raskusi.

Briti kaitseministeeriumi andmetel on Vene vägede katsed tõrjuda Ukraina kaitsjaid sealt minema edutud, kuigi neil on peaaegu kindlalt märkimisväärseid eeliseid. Ministeerium lisas, et samas on väga tõenäoline, et sealses piirkonnas olevate Vene vägede kehv väljaõpe ja koordineerimine piirab nende rünnakuvõimekust.

Briti luure hinnangul on Ukraina vägede väljatõrjumine Dnepri vasakkaldalt Venemaa prioriteet ning jätkab tõenäoliselt seal rünnakuid vaatamata kasvavale inimkaotustele.

IAEA sõnul on Venemaa paigutanud Zaporižžja tuumajaama ümber miinid

Vene sõdurid on uuesti paigaldanud Zaporižžja tuumajaama ümbrusse miinid, vahendas Euromaidan Press Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) teadet.

IAEA raporti järgi avastas agentuuri meeskond 2023. aasta novembris tuumajaama sisemise ja välimise aia vahelt miinid ning kõrvaldas need, kuid nüüdseks on sinna uued pandud.

Euromaidan lisas, et IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi väljendas selle üle muret ja rõhutas, et miinide olemasolu seal on vastuolus IAEA ohutusstandarditega.

Kuigi Euroopa suurim tuumajaam on olnud alates 2022. aasta 4. märtsist Venemaa okupatsiooni all, jätkab see tööd.

Ukraina: Venemaa paigutas Krimmi ja rindejoonele õhutõrje

Venemaa paigutas Krimmi ja rindejoonele õhutõrjesüsteemid, ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat intervjuus Focusele.

"Fakt, et nad täitsid kontaktjoone süsteemidega, on 100 protsenti tõsi. Ja fakt, et Krimm on neid täis, on 200 protsenti tõsi," ütles Ihnat.

"Aga ülejäänud Venemaa territooriumil ei ole enam nii palju õhutõrjesüsteeme. Venemaa on põhimõtteliselt neist tühi. Moskva, Peterburg, Putini punkrid on rohkem või vähem kaitstud, kuid Ukrainas toodetud droonid suudavad jõuda Moskvani, Peterburini ja teiste naftabaasideni. See on väga hea märk," lisas ta.

Ihnat ütles, et Venemaal on hakanud kõik sõja mõju tundma. "Nad tunnevad üha enam sõjakibedust. Venelased arvasid, et nn sõjaline erioperatsioon läheb plaanipäraselt ja et sõda ei mõjuta neid. Nüüd mõjutab see kõiki. Kahjuks oleme viimased kaks aastat meie saanud pihta – tuld, hävingut ja surma. Nüüd saavad seda ka nemad," rääkis Ihnat.

Zelenski kutsus Trumpi Ukrainat külastama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus USA ekspresidendi Donald Trumpi Ukrainasse külla, et too saaks esitada oma rahukava, mis lõpetaks sõja Venemaaga 24 tunni jooksul nagu Trump on lubanud.

"Jah, palun, Donald Trump – ma kutsun teid Ukrainasse, Kiievisse. Kui suudate sõja peatada 24 tunni jooksul, siis arvan, et võite Kiievisse tulla ükskõik mis päeval, kui ma siin olen," ütles Zelenski Briti telekanalile Channel 4 News antud usutluses.

Samas ütles Zelenski, et peab murettekitavaks Trumpi lubadust lõpetada sõda Ukrainas 24 tunni jooksul, kui see ei hõlma Ukraina huvidega arvestamist.

"Kui ta ütleb, et teeb otsuseid ise - ilma mõlema poolega [rääkimata], see tähendab ilma meieta... See tähendab, et kui ta oma idee, mida keegi pole kuulnud ja mis ei tööta meie rahva heaks, ikkagi ellu viib, siis see teeb mulle natuke muret," märkis Ukraina president.

"Ta on väga teretulnud, aga ma ei usu, et ta suudab sõja 24 tunniga lõpetada ilma, et annaks meie maad Putinile," lisas Zelenski.

USA endine president ja vabariiklaste tõenäoline kandidaat novembris peetavatel presidendivalimistel on varem rohkem kui korra öelnud, et tal on plaan, kuidas saavutada Ukrainas rahu 24 tunni jooksul, kui ta presidendikohale naaseb. Pärast Iowa eelvalimiste võitu selle nädala alguses kordas Trump, et lõpetab valimiste võidu korral sõja "väga kiiresti".

Zelenski esitas Trumpile kutse külastada Ukrainat ka novembris. Kuid Trump keeldus, viidates "huvide konfliktile" praeguse presidendi Joe Bideni administratsiooniga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtumas 2019. aasta septembris New Yorgis USA tollase presidendi Donald Trumpiga. Autor/allikas: SCANPIX / TT NYHETSBYRÅN

Budanov lubas rünnakute jätkumist okupantide vastu Krimmis

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov näeb vajadust jätkata survet Venemaale, eriti Krimmis – rünnata õhust, kasutada mereväe ründedroone ja viia läbi salajasi erioperatsioone.

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Budanov rääkis ärilehele Financial Times antud usutluses agressorriigi hetkeolukorrast ja sõja vahetutest prioriteetidest.

"Meie üksused sisenesid (mullu) korduvalt Krimmi," meenutas Budanov ja lisas, et eriüksuste aktiivne tegevus jätkub.

Vastavate missioonide üks prioriteete on okupatsiooniarmee logistika hävitamine ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaarel, sõnas ta.

Sügisel alanud Venemaa katsed idarindel edasi liikuda pole Budanovi sõnul veel ainsatki läbimurret toonud.

"Nende viimane katse (edeneda) on kestnud juba kaks kuud. Tegelikult tulutult," ütles luurejuht.

Budanov lisas, et venelaste hukkunute arv rindel Avdijivka lähedal on viimastel nädalatel märkimisväärselt kasvanud. Samuti väljendas ta kahtlust Venemaa suutlikkuses katta piisavalt oma kaotusi isegi Põhja-Korea toel.

Valge Maja hoiatas Kongressi Ukraina peatse kaotuse eest

Valge Maja ametnikud hoiatasid USA Kongressi liikmeid, et Ukraina võib sõja Venemaaga mõne nädala või hiljemalt paari kuu jooksul kaotada, kui Ameerika Ühendriigid ei anna Kiievile uut sõjalise abi paketti, teatas telekanal NBC.

"President Joe Bideni abid ütlesid kolmapäeval toimunud kinnisel koosolekul seadusandjatele otsekoheselt, et (...) kui Kongress ei anna luba täiendava sõjalise abi edastamiseks Ukrainale lähipäevil, võib Venemaa sõja võita mõne nädala või parimal juhul kuude jooksul," edastas NBC anonüümsetele allikatele viidates.

Allikate sõnul ütlesid presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ja riikliku luure direktor Avril Haines seadusandjatele, et Ukrainal lõppevad lähinädalatel teatud õhutõrje- ja suurtükiväe võimed, märgib kanal.

Valge Maja on mures ka selle pärast, et väljavaade, kus ei kehti enam Biden lubadus, et USA toetab Kiievit "nii kaua kui vaja", võib mõjutada Ühendriikide peamiste liitlaste, eriti Lõuna-Korea ja Jaapani usku Washingtoni suutlikkusse täita oma kohustusi, vahendas telekanal. Kongresmenidega kohtunud Valge Maja esindajate sõnul oleks sellel, kui Venemaa võidaks lihtsalt sellepärast, et USA ei suutnud oma lubadusi ellu viia, tagajärjed üle kogu maailma.

Samal ajal, nagu teatas Bloomberg, avaldas Biden lootust, et senat suudab juba järgmisel nädalal välja töötada piiriseaduse, mis rahuldab nii demokraate kui ka vabariiklasi.

"Ma arvan, et järgmisel nädalal suudame vähemalt senatis midagi välja töötada," ütles president kohtumisel linnapeadega.

Teatavasti nõudsid Kongressi vabariiklased karmimaid immigratsioonimeetmeid vastutasuks toetuse eest 110 miljardi dollari suurusele paketile, mis sisaldab rahalisi vahendeid sõjaliseks abiks Ukrainale ja Iisraelile. Selle nädala alguses kohtus Biden Kongressi juhtidega, lootes hoogustada jõupingutusi nende vahendite vabastamiseks.

Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles pärast kohtumist ajakirjanikele: "Ma ütlesin presidendile, mida olen juba kuid rääkinud, st et me vajame piiril muutusi, olulisi poliitilisi muutusi."

"Me mõistame, et on muret Ukraina julgeoleku ja suveräänsuse pärast. Kuid ameeriklastel on sama mure meie enda sisemise suveräänsuse, meie julgeoleku pärast," ütles ta ja lisas, et "peame nõudma (...) et piir on esmatähtis," rõhutas ta.

Venemaa valmistub konfiskeerima sõjakriitikute vara

Vene seadusandjad valmistuvad vastu võtma eelnõu, mis lubab konfiskeerida raha ja muu vara inimestelt, kes levitavad riigi relvajõudude kohta võimude arvates "sihilikult valeteavet".

Riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles laupäeval, et meede rakendub ka nende suhtes, kes on süüdi tunnistatud muudes sarnastes tegudes nagu relvajõudude "diskrediteerimine", Venemaa-vastaste sanktsioonide nõudmine või ekstremismi õhutamine.

"Kõik, kes üritavad Venemaad hävitada, kes selle reedavad, peavad saama väärilise karistuse ja hüvitama riigile tekitatud kahju oma vara arvelt," kirjutas Volodin sotsiaalmeediakanalis Telegram.

Ta ütles, et eelnõu esitatakse esmaspäeval riigiduumasse, parlamendi alamkojale.

Alates täiemahulise sõjalise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Venemaa tugevdanud igasuguste poliitiliste eriarvamuste mahasurumist. Sama aasta märtsis vastu võetud seaduste järgi karistatakse relvajõudude diskrediteerimise või nende kohta valeteabe levitamise eest juba pika vanglakaristusega.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 750 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 375 270 (võrdlus eelmise päevaga +750);

- tankid 6171 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 11 455 (+10);

- suurtükisüsteemid 8868 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 967 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 654 (+0);

- lennukid 331 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6934 (+5);

- tiibraketid 1818 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 848 (+17);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1389 (+5).

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael

Allikas: Ukrainskaja pravda, The Kyiv Independent, BNS, Interfax, Reuters, The Guardian

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: