X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"AK. Nädal": kui palju on sõjaoht mõjutanud investeeringuid Eestisse?

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ukraina sõda on maailmamajanduse uppi löönud ja Euroopa Liit vaatab tõtt välisinvesteeringute langusega. "AK. Nädal" uuris, kui palju on sõjaoht mõjutanud rahasüste Eestisse.

Peaminister Kaja Kallase hiljutine usutlus Suurbritannia väljaandes The Times kandis pealkirja, mille järgi võib Venemaa kolme aasta jooksul NATO-t ähvardada.

"Kui sul on haigus, siis ega see haigusest mitterääkimine seda haigust ära ei vii. Sama on julgeolekuolukorraga – kui julgeolekuolukord on kehv, siis sellest tuleb rääkida," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.

Kehv on ka maailmamajanduse olukord ja paljudes Euroopa riikides on langenud välisinvesteeringud. SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul pole selge, kas Eestisse tehtavaid välisinvesteeringuid on sõjaoht ja selle rõhutamine välismeedias kuidagi mõjutanud.

"Vahetult pärast sõda meil oli üks kvartal, kus välisinvesteeringud langesid, aga pärast seda on kasv taastunud. See on, tõsi, viimasel ajal jäänud natuke aeglasemaks varasemaga võrreldes, aga on iseasi, mis seda mõjutab. Kas see, et üldine maailmamajandus on aeglustunud või siis see, et nüüd hakatakse mõtlema Eesti kui riskantse riigi peale geopoliitilises mõttes?" lausus Nestor.

Viimasel kahel aastal on Eestisse toodud välisinvesteeringud ületanud 300 miljoni euro piiri. Üheks hiljuti avalikustatud suurinvesteeringuks on Kanada ettevõtte Neo Performance Materialsi magnetitehas, mis rajatakse Ida-Virumaale.

"Kui julgetakse rajada Vene piiri lähedale sajamiljonisi investeeringuid, siis see on teatav turvamärk ka. Nende jaoks kõige suurem probleem on see, et kuhu panna elama tööjõud, kes sinna tuuakse," ütles EAS-i ja Kredexi ühendasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.

Lepiku kinnitusel on ka palju teisi ettevõtteid, kes soovivad hakata selle tehase läheduses tegutsema.

"Nii on otstarbekas. Sa oled oma toorainele lähemal, sa suudad rohkem ressurssi väärindada Eestimaa pinnal, mis on meie ekspordi mõttes absoluutselt oivaline," lausus ta.

"Eks seda on tore sellise eduloona müüa, aga kas nüüd päriselt mingi investor selle pinnalt, et üks ettevõte sinna otsustas minna, mõtleb täiesti ringi enda plaanid, vaevalt," märkis Nestor.

Täielikult on kokku tõmbunud iduettevõtete rahastamine. Ülemöödunud aastal suudeti kaasata rohkem kui miljard eurot, eelmisel aastal jäi see summa aga 400 miljoni juurde.

"Ei saa nüüd öelda, et sõjaolukord on üks fakt, mis mängib idufirmade rahastamisele vastu. Me teame, et raha on läinud kallimaks. Me teame väga palju idufirmade läbipõlemisi. Pigem on hästi palju erinevaid mõjutajaid koos," leidis Lepik.

"Kui mõelda kõige mustematele stsenaariumitele kolme-viie aasta lõikes, siis see, et üks tehnoloogiaettevõte suudab oma peakontorit liigutada, ei ole ületamatu takistus, versus see, et sa omad siin mingisugust kinnisvaraportfelli;" lausus Nestor.

Nestori hinnangul investeeritakse järgmise kümne aasta jooksul siiski pigem tehnoloogia- kui tööstusettevõtetesse. Neid kahte saaks ühendada kaitse arendamine.

Salmi sõnul on kaitsetööstus lähiajal tõenäoliselt ainus kasvav sektor ja Eesti võiks sellest osa saada. Ühelt poolt tuleks keskenduda kaitsetehnoloogiatele ehk tarkvarale, juhtimissüsteemidele ja tehisintellektile. Teisalt ei tohiks unustada ka nii-öelda klassikalist tootmist.

"See peab ikkagi olema kuigi palju laskemoona, lõhkeaine, mingite selliste asjadega seotud, relvastusega seotud. Päris mingisuguse uue rakendusega me vaevalt Venemaad heidutame või kuidagi meie liitlasi inspireerime," ütles Salm.

"Loomulikult oleks väga tore, kui (Eesti) muutuks kaitsetööstusriigiks. Meil oleks praeguste tehnoloogiaettevõtete kõrvale teisi häid ettevõtteid loomulikult vaja. Ma arvan, et selle tekkimine võtab hästi palju aega. Kui mõelda selle peale, kuidas meil on alguse saanud kõik need vahvad suured tehnoloogiaettevõtted siin Eestis, siis see ei ole tekkinud üleöö, see on paarkümmend aastat panustamist IT-sektorisse;" lausus Nestor.

Ukraina sõja lõppemine ei tähendaks Salmi arvates, et kaitsetööstus kohe kuhugi kaoks, sest Venemaa agressiivsus säiliks igal juhul.

"Oluline on see, et me ei jääks ainult ohust ja riskidest rääkimise mädasohu, vaid me räägiks enamasti ka lahendustest," märkis ta.

Salmi sõnul süstitakse lahenduste pakkumisega eneseusku Eesti inimestesse ja ettevõtetesse, aga tekitatakse ka usaldust välisinvestorites.

"Selline mudel ajalooliselt piirkondades edukalt eksisteerib. Vaadake Lõuna-Koread. Sõjaline oht, mis võib valla puhkeda põhimõtteliselt üleöö, on kaasa toonud maailma ühe edukama majanduse, maailma kõige edukama tehnoloogia," lausus Salm.

Lepiku sõnul on tähelepanuväärne ka Iisrael, kus on sõditud juba kuid. "Kui start-up-i riike vaadata, siis ongi maailmas kaks keda mainitakse: Eesti ja Iisrael. Ja Iisraelis jätkuvad praegu investeeringud, nii välisinvesteeringud tootmisesse kui ka start-up-idesse," ütles ta.

"Iisrael minu jaoks on väga spetsiifiline riik, mida Eestiga kõrvutada on äärmiselt keeruline. Teadmata väga täpselt Iisraeli välisinvesteeringute tausta – eks seal ka diasporaa, kes elab üle maailma, mängib väga suurt rolli," lausus Nestor.

Eesti üheks suureks piiranguks on tööjõupuudus. Lepiku sõnul uurivad välisinvestorid tihti talentide kohta.

"See on võib-olla koht, kus artiklil pealkirjaga, et Eestis võib kolme aasta pärast olla sõda, on kindlasti mõju hästi suur, sest välistalenti, tulles oma perega, kaalub hoopis teistsuguseid riske," lausus Lepik.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: