X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tupay ei näe probleemi riigikogu liikmete kõrvalejätmisel presidendi vastuvõtust

Paloma Tupay
Paloma Tupay Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

President Alar Karise otsus kutsuda vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult osa riigikogu liikmetest ei tähenda vastuollu minekut põhiseaduse või muude seadustega, ütles Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay.

"Tasub rõhutada, et aastapäeva vastuvõtt on meil Eestis küll kena traditsioon, aga sisuliselt ei kaasne sellega mingeid poliitilisi otsuseid ega õiguslikke tagajärgi. Selline üritus ei ole iseenesest ette nähtud ka põhiseaduses ega ka mõnes muus seaduses," rääkis Tupay esmaspäeval ERR-ile.

Karis andis reedel teada, et kutsub tänavusele vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatuse, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid, mis tähendab enamuse rahvasaadikute peolt kõrvalejäämist. Otsus tekitas mõnede kutsest ilma jäänud riigikogu saadikute hulgas pahameelt, milles viidati parlamentaarsele riigikorrale, riigikogu väärikusele ja püüti Karise otsust siduda ka presidendi põhiseaduslike funktsioonidega.

"Tuleb silmas pidada, et üritus kui selline ei oma iseenesest poliitilist tähendust ega tähenda loomulikult ka seda, et riigikogu otsustuspädevust oleks formaalsel tasandil kuidagi vähendatud või et sellel oleks mõju riigikogu otsustele tulevikus," tõdes Tupay.  

Tupay tõi esile, et presidendil on riigipeana erapooletuse kohustus, mis tähendab, et tema otsused ei tohi olla poliitiliselt kallutatud. Professor juhtis tähelepanu sellele, et kutsutud saadikud said kutse riigikogu kui organi esindajatena olenemata sellest, millist poliitilist vaadet nad esindavad. Tema sõnul ei saa seetõttu väita, et presidendi otsuse taga võiks näha poliitilist kallutatust. 

"Samuti on räägitud sellest, et kutsutud on olnud põhiseaduslikud institutsioonid. Ka selles osas tuleb nõustuda, et riigikogu on loomulikult põhiseaduslik institutsioon – ta on meil institutsioon, mis on ette nähtud põhiseaduses. Aga samas iga üksik riigikogu liige iseenesest ei ole põhiseaduslik institutsioon," lisas Tupay.

"[Nii et] poliitilist kallutatust ma siin otseselt ei näe. Ei näe ma ka seda, et siin oleks võimalik tuvastada teatud vastuolu põhiseadusega. Kui president otsustaks ka terve aastapäeva vastuvõtu ära jätta, ka siis ei oleks põhjust pöörduda riigikohtusse," tõdes professor.

Samas tunnistas Tupay, et ei hakka seisukohta võtma Karise otsuse sümboolse tähenduse suhtes, kuna see ei ole tema pädevusala.

"Kui nüüd küsida, et milline mõju on sellel riigikogule kui institutsioonile, siis see on kahtlemata küsimus, mida võib riigipealt endalt küsida," lisas ta.  

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: