Kudujate Koopiaklubi tegi üleskutse: kanna vabariigi aastapäeval kirikindaid

Ligi 300 Kudujate Koopiaklubisse koondunud naist üle maailma tegid üleskutse, et Eesti inimesed kannaksid vabariigi sünnipäeval rahvuslike mustritega villaseid kirikindaid.
Varem on Kudujate Koopiaklubisse kuuluvad naised kudunud Muhu sukki, mida sai imetleda Eesti Rahva Muuseumis toimunud maailma suurimal Muhu sukkade näitusel. Anu Raua 80. sünnipäevaks valmis aga suur hulk mulgimustrilisi kindaid. Nüüd esitavad need naised väljakutse meile kõigile.
"Kudujate Koopiaklubi on esitanud üleskutse inimestele kanda 24. veebruaril Eesti kirikindaid. Ja iga inimene saab valida kindad oma kuuluvuse järgi – kust on pärit tema esivanemad, millise piirkonnaga ta tunneb kõige paremat sidet," rääkis Kudujate Koopiaklubi eestvedaja Heleri Jürisson.
Päris sageli küsitakse, milline see Eesti kinnas on. Kas Eesti kinnas on sinimustvalge? Aga tegelikult ei ole.
"Eestlased olid üpris paiksed vanasti ja selle tõttu on need kindad igas kihelkonnas olnud erinevad. Võisid erineda mustrid, võisid erineda isegi ka värvid, mida valiti ja mida kõige ilusamaks peeti. Kindlasti on Eesti kinnas villane, see on kõige esimene tingimus, ja sageli on see üpris tihedalt kootud. Ehk eestlased armastasid palju mustrit ja selle tõttu tuli kinnas üpris peenest lõngast, üsna peenikese vardaga, üpris tihedalt kududa. Kindlasti lemmikvärvilahendus oli lambavalge ja tumesinine. Usuti seda, et kindakirjad toovad õnne ja kaitsevad kõige halva ja kurja eest. Ja seda me tahaksime ju tänagi," lausus pärandtehnoloog ja Kudujate Koopiaklubi eestvedaja Anu Pink.
Pink loodab, et rahvuslike kinnaste kandmine muutub taas igapäevaseks harjumuseks. Eesti Rahva Muuseumi kogus on üle 4000 rahvusliku kindapaari, mustrivalikuid aitab teha muuseumide veebivärav muis.ee.
Toimetaja: Marko Tooming