Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professori ning TÜ kliinikumi naistekliiniku naistearsti Helle Karro sõnul on arstidele oluline, et naiste tervist puudutavad otsused ja hoiakud oleksid tõenduspõhised.

Eesti naiste seas korraldavad naistearstid suurt terviseuuringut iga kümne aasta järel, et saada ülevaade pikema aja vältel toimunud muutustest ja teha valdkonnas paremaid otsuseid. Tänavune uuring on varasemast ulatuslikum – esimest korda kaasatakse üle 12 000 naise vanuses 16–59 eluaastat.

Teine uuringu läbiviija, naistearst Kai Part rääkis "Vikerhommikus", et uuringu eesmärk on saada ülevaade 16-59-aastaste naiste ootustest ja vajadustest naiste vaatenurgast seoses seksuaal- ja reproduktiivtervisega ja uurida, millised tegurid naiste tervist mõjutavad.

Küsitluses uuritakse nii rasestumisvastate vahendite kasutamist, vägivallakogemusi, rasedus- ja viljatuskogemusi, samuti meditsiiniteenustega seotud kokkupuuteid.

"Iga naise kogemus on erinev ja mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda tõepärasema pildi saame probleemidest, ootustest ja vajadustest. Näiteks saime 2014. aasta uuringust teada, et iga kümnes Eesti naine kogeb nii oma lapsepõlves kui ka täiskasvanueas füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda. Varem olid teada vaid registreeritud vägivallajuhtumid ja suur osa probleemist oli peidetud," selgitas professor Helle Karro.

Tänavuses uuringus keskendutakse ka varem uurimata teemadele, näiteks Covid-19 pandeemia mõju naiste seksuaaltervisega seotud otsustele ja teenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse esimest korda naiste üleminekueaga seotud probleeme ning menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele ja elukvaliteedile.

24. jaanuaril saadetakse 12 456 naisele e-posti teel osalemiskutse. Küsitluses osalejad valitakse rahvastikuregistri juhuvalimi abil. Uuring on anonüümne ning kõiki vastuseid hoitakse ja analüüsitakse konfidentsiaalselt. Küsitlus on üles ehitatud selliselt, et vastuseid pole võimalik vastaja isikuga kokku viia. Samuti ei kasutata uuringus osalejate kontakte ühegi teise uuringu tarbeks ja neid ei jagata ega säilitata.

Uuring ja selle metoodika on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteega.Tulemused avalikustatakse selle aasta lõpus.