Soome presidendivalimiste favoriidid pakuvad uusi viise Ukraina aitamiseks
Soome presidendivalimiste favoriidid pakkusid intervjuudes Financial Timesile uusi ideid Ukraina aitamiseks ning kommenteerisid Vene ohu küsimust.
Esimese vooru küsitlustes napilt esikohal olev Koonderakonna kandidaat Alexander Stubb ütles Financial Timesile, et Ukraina aitamiseks ja Euroopa Liidu kaitsevõime parandamiseks võiks lubada Euroopa Investeerimispangal (EIB) rahastada kaitsetööstuse projekte.
Praegu keelavad EIB reeglid pangal investeerida seksitööstusse, hasartmängudesse ning riigikaitsesse. Viimane piirang ei kohaldu topeltotstarbega toodetele nagu droonid.
"Euroopa Investeerimispank peaks muutma oma reeglid, et investeeringud ja laenud kaitsetööstusele oleksid võimalikud. See on oluline meede Euroopa kõva jõu kindlustamiseks," ütles Stubb.
Lisaks Stubbile pakkus alternatiivset võimalust Ukraina aitamiseks ka küsitlustes neljandal kohal olev, kuid toetust viimastel nädalatel suurendanud Soome keskpanga juhist Keskerakonna kandidaat Olli Rehn.
Rehni ettepaneku järgi võiks EL-i riigid kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) põhikirjalist võimet väljastada laenud kuni 500 miljardi euro ulatuses osaliselt Ukraina aitamiseks. Siiski pole eurokriisi ajal loodud ESM-i tegelikkuses kordagi kasutatud ning tegemist oleks kõigest varuplaaniga, kui Ungari valitsus ei nõustu 1. veebruaril toimuval Euroopa Ülemkogul 50 miljardi eurose EL-i Ukraina abipaketi vastuvõtmisega.
Nii Stubb kui küsitlustes teisel kohal olev roheliste kandidaat Pekka Haavisto rõhutasid, et Soome on hästi kaitstud.
Stubb ütles Financial Timesile, et Soome tugev kaitsevägi, NATO-ga liitumine ning hiljuti USA-ga kaitsekoostöölepingu sõlmimine on suurendanud Soome heidutust.
"Millega me tegeleme, on heidutus, ning ma usun, et meil õnnestub see väga hästi," ütles Stubb.
"Inimesed peavad mõistma, et meile on välis- ja kaitsepoliitika alati eksistentsiaalne küsimus," lisas Stubb.
Siiski kritiseerivad mõned Stubbi Soomes tema Hiina-teemaliste sõnavõttude pärast. Stubb arvab, et EL ja Soome peaks vähendama riski, kuid mitte täiesti eralduma Hiinast.
"Paljud inimesed võrdsustavad Hiinat, Venemaad, Põhja-Koread ja Iraani mingi kurjuse telje osana. Ma ei nõustu selle analüüsiga. Ma ei arva, et Hiina tahab, et neid vaadeldaks osana sellest teljest," ütles Stubb.
Samuti ei muretse Stubb Donald Trumpi võimaliku uuesti presidendiks valimise pärast, sest Trumpil oli Stubbi sõnul õigus, kui ta hurjutas Euroopa NATO riike väheste kaitsekulutuste pärast.
"On olema põhjus, miks meil olid kõige kiiremad NATO-ga [liitumise] läbirääkimised kaitsealliansi ajaloos. USA sõjalistes, strateegilistes ja poliitilistes huvides on teha Soomega koostööd," lisas Stubb.
Haavisto ütleb samuti, et Soome teab, mida naabrus Venemaaga kaasa toob.
"Soomes on tunne, et tegemist pole millegi uuega. Me oleme näinud sellist Venemaad meie ajaloos. Me ei pea olema liiga emotsionaalsed," ütleb Haavisto Vene võimaliku sõjalise ohu kohta Soomele.
NATO on juba teinud Soomet palju paremini kaitstuks ning Rootsi kaitsedebattide toon oli talle üllatav, lisas Haavisto.
"Te ei suuda leida suuri poliitilisi erinevusi," ütles Haavisto oma konkurentide kohta presidendivalimistel. Enda eeliseks peab rohelisest poliitik nelja aasta vältel välisministri ameti pidamist. Haavisto ministriks oleku ajal liituski Soome NATO-ga.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Financial Times