Liberalism, euroopalikud väärtused ning rahvusvahelisus olid peamised märksõnad, mida nii tavalised inimesed, kui ka poliitikaeksperdid Alexander Stubbist kõneldes kasutasid. Tegu on üsna haruldase valikuga ajal, mil suures osas Euroopast ning ka USA-s tõstab pead paremäärmuslus ja populism.

Stubbi peetakse väga läänelikuks ja kosmopoliitseks. "Välisilm" uuris, kuidas ta saab hakkama olukorras, kus Lääne enda ja tema juhtide väärtushinnangud on kiiresti muutumas.

"Ma olen palju rääkinud sellest, et minu välispoliitiline kurss on väärtuspõhine realism ehk hoiame kinni neist meie põhjamaistest-läänemaistest põhiväärtustest, nagu õigusriik, demokraatia, vabadus, inimõigused ja põhiõigused. Need on need väärtused. Realism, jällegi, on see, et saame teha otsuseid suurteski küsimustes, mis meid globaalselt proovile panevad, nagu kliimamuutus, tehnoloogia areng, kasvõi pandeemiad või rahvastiku struktuur. Siin me peame tegema koostööd ka nende riikidega, kelle väärtusi me ei jaga," ütles Soome valitud president Alexander Stubb.

Soome Välispoliitika Instituudi Põhja-Euroopa julgeoleku ekspert Iro Särkkä tõi esile Stubbi seisukohad riigi kaitsepoliitikas: "Stubb on toonud kogu valimiskampaania käigus välja, kui tähtis USA ja Soome vaheline suhe on ja teisalt ka seda, kuidas Soome võtab riigi enesekaitset tõsiselt. Ta räägib kolmest lukust, millest üks on meie usutav riigikaitse, teiseks on NATO ja EL, mis on meie põhisambad ja siis on meil USA-ga kahepoolne kaitseleping."

"Külma sõja järgne idealismi ajastu on läbi. Mõnevõrra on ka globalistlik ajastu läbi ja nüüd me elame selles uues, reaalpoliitilises maailmas ja sellega peab Soome Vabariigi 13. president kohanema," rõhutas Stubb ise.

"Ta on olnud minister mitmes eri valitsuses, kandnud vägagi raskeid ministriportfelle, olnud peaminister ja peaministrina rahandusminister, välisminister, ta on olnud Euroopa Investeerimispanga asejuht. Nende ülesannete kaudu on ta kindlasti kasvatanud endale võrgustiku Euroopas ja siis, oma akadeemilises tegevuses, olnud võimeline kommenteerima Soome välis- ja julgeolekupoliitilist olukorda," kirjeldas Särkkä uue riigipea tausta.

Kuna eestlaste jaoks on oluline, kas uus president võtab Eestit tõsise julgeolekupoliitilise partnerina ning kas me võime loota Soome abile, kui tülikas idanaaber meile kallale peaks tükkima, küsis "Välisilm" ka selle kohta.  

"Koostöö Eestiga muutub intensiivsemaks. Me oleme nüüd kaitseorganisatsiooni liikmed ja kindlasti tulevane president hakkab rõhutama peale Põhjamaade koostöö ka tähtsat ühendust Eesti ja Balti riikidega. Meil on ühine Soome laht. Soomele on oluline, et Eestis tullakse kaitseasjadega hästi toime ja Soome võib kaitsekoostööd intensiivistada," prognoosis Särkkä.

"Soomlase käepigistust võib alati usaldada. Kahtlemata on selge, et meil on üks Euroopa tugevamaid kaitsevõimeid praegusel hetkel. Eesti asi on meie asi, me oleme lähedased liitlased NATO-s ja meile on koostöö Eestiga vägagi tähtis," rõhutas Stubb.