Stubb avas oma seisukohti reedel Naantalis toimunud nn Kultaranta kõneluste lõpus.

"Ma arvan, et kui mitte lähinädalatel, siis järgmise kahe kuu jooksul tasuks mingisugune kontakt luua," vastas Stubb pressikonverentsil küsimusele suhtluskanalite avamise kohta.

Stubbi arvates võiksid suhtluse algatada kas Euroopa Liidu institutsioonid või E3 riigid ehk Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ta leiab, et mingisugune rühmitus võidakse moodustada järgmisel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Stubbi sõnul on suhtluskanali avamisel oluline Ukraina tugevam positsioon sõjas.

"Teine põhimõtteline küsimus on see, kas Ühendriikide Venemaa-poliitika on praegu Euroopa huvides. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tasub suhtluskanal avada pigem varem kui hiljem," selgitas Stubb oma mõttekäiku õige ajastuse kohta.

Stubb hindas, et on olemas teatud vaikseid signaale Venemaa valmisolekust Euroopaga läbi rääkida.

"Ühel hetkel tuleb need kanalid avada nii Euroopa tasandil kui ka Soome puhul kahepoolselt," ütles Stubb.

Stubb kommenteeris ka reedest teadet, et Iraan ja USA on jõudnud kokkuleppe osas mingisugusele ühisele arusaamale.

"Tõenäoliselt on viimase kolme kuu jooksul olnud nii palju arenguid ja ohtlikke olukordi, et praeguses etapis ma veel hinge kinni ei hoiaks," kommenteeris Stubb lepinguprojekti.

Stubb ütles, et loomulikult loodab ta Iraani sõja lõppemist.

"Sellel sõjal ei ole ainult kohalik ja piirkondlik, vaid ka ülemaailmne mõju: energiahindadele, väetiste hindadele ja toiduainete hindadele. Paljud inimesed on selle sõja tõttu hädas," ütles Stubb.

Käsitledes eelseisvat NATO tippkohtumist Ankaras, märkis Stubb, et tulemuseks on tõenäoliselt see, et Euroopa võtab rohkem vastutust oma kaitse ja kaitsetööstuse eest.

Stubb hindas, et Euroopa kaitsevaldkonna koormuse jagamisel liigutakse 50–50 jaotuse suunas.

NATO heidutuse juures on oluline USA pakutav tuumaheidutus. Stubb ütles, et ülemaailmne tuumarelvapoliitika on murrangulises seisus. Suurimad tegijad on Ühendriigid, Venemaa ja Hiina.

Euroopas on Prantsusmaa aga teinud esialgse algatuse laiendada oma tuumaheidutust ka liitlaste kaitseks. Stubb ütles sel nädalal STT-le antud intervjuus, et peab muutust Prantsusmaa tuumadoktriinis tervitatavaks.

"Suhtume sellesse arutellu avatult, tegemata praeguses etapis mingeid otsuseid," ütles Stubb Kultarantas.

Prantsusmaal toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised ja praegune Euroopa-meelne president Emmanuel Macron enam presidendina ei jätka. Presidendiks võib tõusta parempopulistlik kandidaat.

Stubb nentis, et Prantsusmaa tuumadoktriini järjepidevus pärast presidendivalimisi on küsimärgi all.

"Prantsusmaal on nii, et on ainult üks inimene, kes otsustab Prantsusmaa tuumarelvapoliitika üle, ja see on Prantsusmaa president," tõdes Stubb.